Selle rahvakillu kultuuritraditsioonid katkesid ootamatult, kui peaagu kõik ruhnlased 1944. aasta keerulistel aegadel Rootsi ümber asusid. Kunagi loodud kirjad aga jäid, justkui möödunud aegade mälestus elust Ruhnu saarel.
Me imetleme seda erilist ja rikkalikku kudumiskultuuri – vaoshoitud värvid, keerulised viklikirjad ja pidulikud roosid. Ruhnu roos ehk roso, mida eestlased pigem kaheksakannaks nimetavad, ehtis sukki, poolkindaid ja kampsuneid.
Kummardame te ees, kunagised Ruhnu naised, kes te mõtlesite välja need kudumisvõtted ja keerulised mustrisüsteemid, kes te oma kunstimeele ja elamise tavad neisse villastesse asjadesse kudusite.
Lubame, et hoiame Ruhnu moodi kududes teie osavuse ühiselt alles.
Vanade Ruhnu esemete järgi oleme kudunud koopiad peaaegu kõigist erinevates muuseumites, aga ka erakogudes säilinud kinnastest, sokkidest, sukkadest ja kampsunitest. Kõiki neid esemeid koos näitusel vaadates rullub lainetena lahti pilt kunagise Ruhnu kudumistavadest.
Kudumitele lisaks on näitusel koopiaklubi liikme Kristi Eversti rõivakollektsioon “r u : n”, mille loomisel on autor inspiratsiooni saanud Ruhnu loodusest ning rahvarõivastest, eriti aga Ruhnu naist pea kogu elu saatnud triibulise esilaiuga seelikust.
Kudujate Koopiaklubi on 2013. aastal loodud Facebookis tegutsev kinnine grupp, kuhu kuulub hetkel 288 liiget. Meid seob armastus vanade kudumite vastu, aga ka teadmisjanu ning soov kasutada ja tutvustada traditsioonilisi kudumisvõtteid.
Rõivakollektsioon „r u : n“: Kristi Everst
Kampsunitele saatjaks olevad rõivad: Anu Pink
Kuraatorid: Anu Pink, Heli Kiverik
Kujundajad: Anneli Kenk, Anu Pink
Fotod: Romet Vaino, Anu Pink, Kristi Everst
Tehniline tugi: ERM
Täname Kudujate Koopiaklubi liikmeid ja Saara Kirjastust, kes rahaliselt toetasid näituse valmimist.
