Fantaasialugu armastusest ja hirmust
Conor on mures. Tegelikult isegi rohkem kui mures, sest ema, kellega nad kahekesi elavad, on haige. Ema kinnitab pojale, et saab kindlasti terveks aga Conor teab, et see ei ole nii. Mida teha olukorras, kus mure ja hirm sinu sees on nii suur, et ei julge seda isegi iseendale tunnistada? Ainuüksi mõte sellest, mis paratamatult ees ootab, on nii hirmutav, et Conor ei suuda sellele mõttele otsa vaadata. Ja siis ilmub Koletis …
Miks Koletis ilmub, mida ta Conorist tahab ja milline on Conori lugu?
„Koletis kutsub“ on lugu julgusest, eneseületamisest, hirmust ja armastusest, murest. Aga ka lohutusest ja abist, mis võib ilmuda kõige ootamatumal kujul.
Ma usun, et lood on tähtsad. Me vajame neid, et mõista ja mõtestada protsesse, mis meie ümber ja sees aset leiavad. Mõne loo mõtleme ise välja, mõnd lugu loeme raamatust, näeme sotsmeediast või kuuleme teistelt. Lood on kõikjal meie ümber.
Igal aastal diagnoositakse Eestis keskmiselt ligi 10 000 vähijuhtumit. Suur osa diagnoosi saanutest elavad veel pikka aega ja aastatega elulemuse protsent tõuseb, diagnoosini jõutakse järjest varem, ravikvaliteet paraneb. Siiski kaotavad paljud pered selle haiguse tõttu lähedase. Kuidas tunneb end laps, kelle Ema on haige? Või Ema, kes on kaotamas tütart? Milliste hirmude ja muredega võitleb kõrvalseisja? Olles ise terve, tunneb meie loo peategelane hirmu, süüd ja vastutust. Ta kardab kõike kaotada. Ja mingi osa temast ootab, et see kõik juba lõpeks…
— lavastaja Taavi Tõnisson
Näidend võitis 2019. aastal Laurence Olivier’ auhinna.
Esietendus 24. jaanuaril 2026 Vanemuise väikeses majas
Soovitatav alates 13. kuni 99. eluaastani
NB! Lavastuses kasutatakse valju muusikat, vilkuvat valgust ja tervisele ohutut lavatossu.
