Jõululapsuke asetatakse sõime 24. detsembri õhtusel jumalateenistusel.
„Kristuse sünd on seotud ülisuure headuse, armastuse ja lootusega,“ ütleb õpetaja Timo Švedko. „Jõuluajast hakkab valge aeg taas pikenema. Tänases murelikus maailmas on lootus väga hinnaline asi. Meenutame ka, et jõulusõime kõrval seisab perekond. Jõuluootust sümboliseeriv jõulusõim peegeldab vanemate rõõmu laste üle, laste rõõmu vanemate üle ja kõigi usklike rõõmu, et Kristus on taas tulemas meie keskele.“
Jõulusõime ehitamise komme on väga levinud katoliku maades. Rikkalikud jõulusõimed ehivad kirikuid ja neid on palju ka vabas õhus. Võisteldakse kujunduses, ehitatakse grotte ja valgusmänge. Mõnegi jõulusõime juures askeldab paarkümmend piiblitegelast, looma ja inglit.
Jõulud on kõikide kristlaste suur püha. Sestap sobib jõulusõim ka meile. Eesmärk on teha rõõmu nii lastele kui suurtele ja meenutada igaühele, et jõulud ei ole ainult valgusepüha. Meie kaubanduslikus maailmas on jõulude rõhk nihkunud ostlemisele ning toidulauda. Siiski tasuks meenutada ka lauta, kus Jeesus sündis ja meie jõulutava alguse sai.
Sõim on nagu eelmiselgi aastal püstitatud kiriku restaureerimata ossa, suurde kirikusaali. Ootame sõime vaatama kõiki, kel süda soe, eriti lasteaiarühmi ja kooliklasse. Sõime saab näha T, K ja N kl 9—13 ning pühapäeval kl 11—14. Teisteks aegadeks tuleb leppida kokku õpetaja Timo Švedkoga, telefon 553 4529.
Sõim jääb avatuks kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuarini.
