Piltidele on püütud valguste peegeldused vetel eri vormides – vedelal, tardunud, tilgastunud kujul, vetest, millel kõnnime, vetest, mis kannab laevu.
Autor Ave Mets on teadusfilosoofia teadur Tartu Ülikoolis, kus ta omandas ka kõrghariduse (PhD 2013). Ta on pikemalt teinud teadust ka Saksamaal RWTH Aacheni tehnikaülikoolis (2009–2013), Erasmus Mundus stipendiaadina Valgevene Riiklikus Ülikoolis Minskis (2015–2016) ning Fulbrighti stipendiaadina Washingtoni osariiklikus ülikoolis Pullmanis (2022–2023). Aastal 2023 alustas ta sisevetelaevajuhi õpinguid Eesti Merekooli Tartu osakonnas.
Kuigi virvendused ja päikesehelk vetel köitsid Metsa juba ammu ja leidsid vahel ka tee fotofilmile, tuli suurim tõuge siinse näituse kujunemiseks Chicago jõe pildistamisest Fulbrighti projekti ajal, millest mitu pilti on ka näitusel üleval. Ainest lisasid Pullmani enda ja ta ümbruse veekogud ja märgalad, Eesti enda veekogud ning muidugi laevasõidupraktikad sisevetel ja merel. Kuid vesi lummab ka muudes olekutes: nii tänavalaternate kui taevakehade valgust peegeldav märg maa ja taimed, udused aknad ja õhk ning jääkirme leidsid jäädvustamist.
Esiknäitus toimus 2024. aastal Philosophicumis. Siinsesse jätkunäitusse on lisandunud uusi pilte nii varasemast ajast kui järgnenud aastast ning siin keskendutakse rohkem veele, eriti tema vedelas olekus, kuigi pisut ka tardununa. Seega on siin ennekõike esindatud abstraktne stiil.
