Erika Aasa käsitleb silma kui nähtust, mis on ühtaegu füüsiline ja metafüüsiline, isiklik ja universaalne. Teosed puudutavad murettekitavaid teemasid nagu privaatsuse kadu, virtuaalse ja füüsilise maailma piiride hägustumine ning inimsuhete pinnapealsus.
Samas ei tasu näitusele tulles liiga tõsiseks jääda – Aasa läheneb temaatikale läbi absurdihõngulise ja humoorika prisma, luues kontrasti tööde sisulise sügavuse ja visuaalse mängulisuse vahel. Pilgud, mis jälgivad vaatajat seinalt, võivad olla sama hästi iroonilised kui introspektiivsed. Või mõlemat korraga.
Näitusel eksponeeritud maalid ja visuaalsed kompositsioonid on loodud viimase kahe aasta jooksu ning paljastavad kunstniku süvenenud huvi inimese sisemaailma ja tajuprotsesside vastu.
