Maanteemuuseum tähistab 100 aastat mehhaniseeritud teetöid
Eesti Maanteemuuseum tähistab tänavu suvel väärikat juubelit – möödub 100 aastat ajast, mil Eesti teedel alustasid tööd esimesed mootorijõul liikuvad teehöövlid, mis panid aluse teetööde mehhaniseerimisele.
1926. aasta suvel ostis Eesti Vabariigi valitsus Rootsist kaks sisepõlemismootoriga teehöövlit Bitvargen, millest üks suunati Harjumaale ja teine Tartumaale. Petrooleumi toitel töötavate masinate katsetused näitasid, et kruusateede mehhaniseeritud hööveldamine oli labidatööst 5–10 korda odavam ja oluliselt kiirem. Huvi uue tehnoloogia vastu oli suur ning juba järgmisel aastal hakati masinaid litsentsi alusel tootma Tallinnas, Ilmarise tehases. 1930. aastate alguseks valmis Eestis ligi 120 Fordson-Ilmarise tüüpi teehöövlit, mis hooldasid tollast põhimaanteede võrku.
Teetööde ajaloolist pööret tähistatakse 26. juulil Eesti maanteemuuseumi sünnipäevapeol, kus avaneb taas võimalus näha töötamas sedasama teetööde teerajajat – liikurhöövlit Bitvargen.
Muuseumi eksponaadiks olev masin leiti 2009. aastal Rootsist ning äratati Maanteeameti tellimusel ja pearestauraator Tõnis Pappeli juhtimisel vähem kui kahe kuuga uuele elule. Nüüd, 100 aastat pärast esimeste höövlite Eestisse jõudmist, saab seda unikaalset tehnikamälestist taas töötamas näha.
Kõik huvilised on oodatud tähistama sajandi möödumist teetööde mehhaniseerimisest ja tähistama muuseumi sünnipäeva!
