Lõuna-Eesti ilusaimad mõisad ja lossid
Lõuna-Eesti metsad peidavad endas muinasjutulisi mõisaid ja losse, mida oleks patt mitte külastada. Tule romantilisele mõisatuurile, korralda unelmate pulmad või tunne end vähemalt korraks siniverelisena, jalutades ringi ajaloolistes mõisaparkides.
Kuninglikke arhitektuuripärleid leidub pea igas Lõuna-Eesti nurgas Vooremaalt Valgamaani, igaüks oma põneva loo ja võluva miljööga. Ainuüksi Setomaal ühtegi mõisat ei ole, kuna piirkond kuulus Petseri kloostrile ning seal polnud sel põhjusel pärisorjust.
Tulles tumedast ajaloost helgete hooneteni – siin on Lõuna-Eesti 10 kõige uhkemat mõisat ja lossi, mis ootavad avastama.
Alatskivi loss
Sibulatee kroonjuveeliks kujunenud Alatskivi loss on üks kauneimaid kogu Eestis. Mõis läks 1870.a. kaasavarana Nolckenite aadliperele, kelle eestvedamisel valmis 1885. a. Šotimaa Balmorali suvelossist inspiratsiooni saanud uus härrastemaja.
Lossis saab aastaringselt ööbida, seal tegutseb külastuskeskus, restoran ja sealtkandist pärit oleva Eduard Tubina muuseum. Sõiduhobuste tallis on samuti väljapanek ja lossi pargis kulgeb 4,5 kilomeetrine matkarada.
Mitmed mõisa juurde kuulunud majandushooned on tänapäeval samuti aktiivses kasutuses, pakkudes nii põnevaid tegevusi kui ka maitseelamusi. Kunagises valitsejamajas, mis võis olla ka varasem mõisa peahoone, tegutseb praegu Peipsiääre vallavalitsus, endises magasiaidas toimetab käsitööpood.
Kuremaa loss
Jõgevamaa uhkeim loss asub Kuremaal. 1921-2005 tegutses siin põllumajandustehnikum, täna on lossi ruumid kasutuses konverentside, kultuurisündmuste ja privaatürituste korraldamiseks.
Lossi ümbritseb liigirikas park, mis laskub astmeliselt järve suunas, mis omakorda täiendab mõisa ja pargi ilu. Kuremaa Elamuskeskus pakub siin mitmekülgseid puhkamisvõimalusi.
Mooste mõis
Mooste mõis Põlvamaal on üks paremini säilinud mõisakomplekse terves Eestis. Valitsejamaja, tõllakuur, aidad-laudad, sepikoda, viinaköök oma abihoonetega ning seda kõike ümbritsev kellatorniga müür.
Enamik hooneid on kohalike Peipsi-äärsete ehitusmeistrite kätetöö, kus ehitusmaterjalina on kasutatud tellismustritega kaunistatud maakive. Kuigi vanimad teated mõisast pärinevad 16. sajandi lõpust, on siiski tegemist Eesti ühe uuema mõisaga, kuna praeguse koosluse kujundas mõisa viimane omanik Eduard Gustav von Nolcken 20. sajandi alguses.
Mõisa 1909. aastal ehitatud härrastemajas on üle 100 aasta tegutsenud kool, vanasse karjalauta rajatud Folgikoda on üks suuremaid Lõuna-Eesti kontsertsaale. Igale hoonele on leitud siin kasutaja ning tegemist pole mitte niivõrd muuseumi kui toimiva mõisakogukonnaga.
Cantervilla loss (Pikajärve mõis)
Cantervilla loss ehk Pikajärve mõis pakub aastaringselt võimalust mõisahäärberis luksuslikult ööbida. Pilku püüdva peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikne mööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust ja romantikat.
Suviti on Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel suur mõisaajastut käsitlev teemapark-mängumaa, kus pered saavad lõbusalt aega veeta.
Sangaste loss
Bergide suguvõsale kuulunud Sangaste mõis on tuntud viimase mõisahärra, rukkiaretaja Fr. G.M Bergi ehitatud Windsori lossi meenutava punasest tellistest lossi järgi.
Kunagisse ratsahobuste ringtalli rajatud elamuskeskus näitus “Rukkikrahv ja ilmailmed” annab põneva ülevaate nii Sangaste krahvi perekonna loost kui 19. sajandi alguse uuenduslikust maailmast. Loodushuvilistele on lossi taga krahv Bergi rajatud dendropark.
Sillapää loss (Räpina mõis)
Hilisklassitsistlikus stiilis Sillapää lossil ehk Räpina mõisal on samuti oma ainulaadne võlu. Räpina riigimõis asutati 16. sajandi lõpus ning 18. sajandil mõisa omandanud vennad von Löwenwolded panind aluse ka tänini töötavale Räpina paberivabrikule (mis on ka Eesti vanim tööstusettevõte).
Praegune majesteetlik mõisahoone on ehitatud 19. sajandi keskel, sellest majast on alguse saanud tänane Räpina aianduskool ning praegu on seal külalistele avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum. Kindlasti tasub varuda aega ka mõisapargi ning Räpina Aianduskooli kollektsioonaedade külastamiseks.
Rogosi kastellmõis
Maalilisel Haanja kõrgustikul laiub samuti omapärane mõisakompleks. Tänapäeval Rõuge vallale kuuluva Rogosi mõisa kohta on esimesed teated juba 16. sajandist. Mõis on omapärase planeeringuga, kus kolmest küljest veega ümbritsetud kompleks on ehitatud sisehooviga kindluseks.
Mõisas tegutses aastaid koolimaja, praegu on mõisa kellatornis muuseumituba ja keldris mõisakooli tutvustav väljapanek. Mõisas pakutakse ka majutust ja toitlustust ning giidiga tuure. Mõisapargis hõlbustab avastamist looduse õpperada.
Kaagjärve mõis
Kergelt kummituslik Kaagjärve mõis peidab endas rikkalikku ajalugu. Balti-saksa von Grote suguvõsale kuulunud mõisa peahoones tegutses pikalt kool, kuid hetkel on see eraomanduses ning külastamine on võimalik vaid eelneval kokkuleppel. Suviti on vaatamist väärt mõisa roosiaed.
Suhtluses Von Grote suguvõsa järeltulijatega on tänane mõisarahvas koondanud mõisa mineviku kohta leitud väärtuslikust materjalist koos fotode ja maalidega Kaagjärve mõisa muuseumi. Mõisa juurde kuulus omal ajal ka Eesti üks suuremaid mõisatööstusi: õllevabrik ja villavabrik. Kaagjärve mõisnike suveresidentsis Valga kesklinnas on praegu Valga keskraamatukogu.
Luke mõis
Tartumaal asuva Luke mõisa peahoone hävis 1944. aasta tulekahjus kuid vanaprantuse stiilis mõisapark kõrvalhoonetega tasub kindlasti külastamist. Valitsejamajas toimetab suviti kohvik, Kärnerimaja on võimalik rentida sündmusteks ning suviti on siin tihti ka meeleolukaid suvekontserte ja -etendusi.
Hellenurme mõis
Elva ja Otepää vahel asuva Hellenurme mõisas on sündinud maalikunstnik Konrad Mägi ja mõnda aega olnud Middendorffide koduõpetajaks Eesti rahvaluule kogumisele aluse pannud Jakob Hurt.
Munitsipaalomandis olevad mõisa peahoone ja mõned abihooned on tänini säilinud, kuid külastamist väärib siin hoopis Eesti viimane töökorras vesiveski. Hellenurme vesiemand tutvustab külalistele veski hingeelu, küpsetab leiba ning pakub ka öömaja.
