Kuidas kolhoos tuppa mahub? MUHK avab uue näituse
24. jaanuaril kell 15.00 avab MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseum näituse „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“, mis toob näitusesaali detailse minikolhoosi mõõtkavas 1 : 35. Näitusel on eksponeeritud nõukogudeaegsed traktorid, hooned, töövahendid, loomad ja maastikuelemendid, mis koos moodustavad tervikliku ülevaate tollasest kolhoosikeskkonnast.
„Miniatuuride detailirohkus on see, mis mind selle näituse juures kõige rohkem köidab. Iga maja, masin ja pisidetail on läbimõeldud ning kokku tekib imetlusväärne tervik. See on üks neid näitusi, mille juures tahaks ise kogu aeg laua ümber ringi liikuda ja vaadata, mis veel silma hakkab. Külastajat paneb see minikolhoos ahhetama ka siis, kui ta päriselus ühtegi ühismajandit näinud ei ole,“ ütleb näituse kuraator Laura Vähi.
Minikolhoosi autor on Taavi Leola, kes töötab Eesti Maaülikoolis farmitehnika ja tööohutuse õpetaja ning põllumajandusehitiste projekteerijana. Tema hobi on viimastel aastatel kasvanud mahukaks ja süstemaatiliseks loometööks, mille juured ulatuvad esivanemate talu uurimiseni ja on tulnud huvist mõista, millised olid hooned, masinad ja esemed oma päriskujul. „Kahandamine“ algas vanaisa rollerist Sipelgas, jätkus saunaga ning kasvas samm-sammult terviklikuks kolhoosimaailmaks.
Taavi ei ole ise kolhoosipoiss, kuid lapsepõlves nähtud masinad, läbitud õpingud ning päritud talu andsid tõuke keskenduda just sellele ajastule. Miniatuuride loomisel kasutab ta üllatavalt argiseid materjale: kohvisegamise pulkadest saavad majad, kanalisatsioonitorust kütusemahutid, jootetina traadist okastraat, joogikõrtest korstnad ja torud. Merikapsas muutub puuks, kohvipaks asfaltiks, linatakust hein ning isegi Coop’i kilekotist saab lipp. Väärtuse ei loo aga niivõrd materjal, vaid aeg, uurimistöö ja täpsus.
Näituse eriliseks looks on ka Elmina Otsmanile kingitud kombaini mudel, mille valmimine põhineb ajaloolistel fotodel ja põhjalikul taustauuringul.
Mudelite loomise protsess hõlmab ideetööd, 3D-modelleerimist, vaikprintimist, käsitsi viimistlust, kleebiste loomist ning realistlikku „väsinud“ ilme kujundamist. Tegemist on pika ja põhjaliku protsessiga, mille kohta näitusel ka pikem selgitus.
„Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“ on näitus neile, keda paelub lähiajalugu, disain, tehnika, käsitöö ja visuaalne jutustamine. See pakub rohkelt avastamisrõõmu.
