25 mõjukat lõunaeestlast turismis
Kes on need inimesed, kelle töö, visioon ja isiklik kohalolu on kujundanud Lõuna-Eestist midagi palju enamat kui sihtkoha? Nad on vaimukandjad, eestvedajad, loojad ja hoidjad – nende kaudu on Lõuna-Eesti saanud oma näo ja hääle.
Kuigi Lõuna-Eesti jaoks olulisi inimesi on rohkem, kui kokku lugeda jõuab, toome esile need 25, kes on oma tegemistega turismis sel aastal eriti säravalt silma paistnud.
1. Laidi Zalekešina
Mustvee kultuurikeskuse juhataja, koduaia Laidi Aed looja
“Lõuna-Eesti on minu jaoks enamat kui lihtsalt paik kaardil – see on tunne. Piirkond, kus on sügav kultuurikiht ja toredad inimesed ning erakordselt kaunis loodus. See on koht, kus inimesed tahavad mitte ainult elada, vaid ka luua ja panustada ja see annab ka minule põhjuse siia jääda, kaasa mõelda ja tegutseda koos nendega. Ennastunustavalt…”
2. Hillar Irves
Võhandu Maratoni peakorraldaja
“Lõuna-Eesti on paik, kus iga samm võib saada suureks hüppeks. Kui tundub raske, ütlen endale: “Sa suudad rohkem kui arvata oskad.” Võhandu Maratoni korraldajana tean, et iga kilomeeter saab kord läbi. Ma ei nõustu, kui keegi arvab, et Lõuna-Eesti on ääremaa – siis ta seisab ise serval. Meie elame siin, kus süda tuksub – ise oma ja kogu maailma keskmes. Siin on kõik võimalik!”
3. Kanni Kallastu
Lõuna-Eesti Turismiklastri juht
“Lõuna-Eestis ei ole elu lihtsam, aga siin on lihtsam elu mõtestada. Mets, maa ja inimesed panevad sind tahtmatult märkama asju, mille jaoks mujal pole aega – nagu seda, kuidas sooja leiva lõhn võib parandada päeva või kuidas linane põll kööginagis ja sibulapärg akna all räägivad rohkem kodutundest kui ükski tapeet või diivan.”
4. Janno Siitan
Rally Estonia tegevjuht
“Rally Estonia korraldajana leian, et Lõuna-Eesti on parim paik, kus üht suurt ja võimast rallipidu korraldada. Tartu ralli keskusena on täpselt õige suurusega linn, kus kogu linn hingab ja elab ralli nädalal ühes rütmis. Eesti Rahva Muuseum oma asukohalt ja ehituselt on maailma parim võistlusekeskus. Lõuna-Eesti oma maalilise maastiku, küngaste ja metsadega pakub rohkelt emotsioone nii rallisõpradele, võistlejatele kui kümnetele miljonitele televaatajatele üle kogu maailma.”
5. Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp
Ilmaveere keskuse rajajad
“Setomaa on olnud meie pere jaoks armumine esimesest silmapilgust. Ilmaveere hotell ja restoran aitavad Setomaa võlu ka teistega jagada ning selle kauni paiga potentsiaali ellu viia.”
6. Kajar Lember
Vudila Mängumaa rajaja
“Saksa filosoof Schopenhauerile omistatakse lause, et me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg sellepärast, mida meil pole. Mo meelest on natuke nii ka Lõuna-Eesti ja selle turismindusega. Sest tegelikkuses on see meeletu väärtus, kus koos innovatsioon, loodus ja toredad inimesed. Vaja on teha jõulist koostööd ning kesksemat eestvedamist, et see paistaks kaugele ning tooks ka külalisi seda kõike nautima.”
7. Kerti Vissel
Michelini tärniga tunnustatud restorani Kolm Sõsarat peakokk
“Kagu-Eesti lõputud rikkalikud metsad ja haritud põllumaad, ülesehitatud talud ning siinsed julged ja sundimatud – lopsaka kõnepruugi, kõige lahkema südame ja vankumatu kaitsetahtega inimesed on põhjus, miks ma soovin iga hetke veeta kodukandis. Siin, kus on juured, kodutunne ja esivanemate toetus, olen saanud olla kõige rohkem enda moodi – kõige avatum, loomingulisem, vabam, ettevõtlikum ja tugevam oma teel.”
8. Contra
Kirjanik, luuletaja, tõlkija, võru kultuuri saadik
“Mullõ miildüs mõtõ, et lõunõeesti inemine om valmis ka ilmä elektrilda toimõ tulõma, ku tuud piassi vaija olõma, a võinu iks elektri käeperi olla, ku tuud piassi vaija olõma. Ja uma keele alalhoitmine tege meele kimmämbäs, ku lõunõeesti kiili ei olõssi, ei tiiä, kas sis saanugi eräle Lõunõ-Eestist kõnõlda.”
9. Eda Veeroja
Mooska talu perenaine, suitsusaunapärimuse hoidja
“Haanjamaal on säilinud sügav ühendus loodusega, põliste kommetega, oskus olla ja jagada. Siinses saunas, metsas, järvel, soos ja suusalumel on vabadust ise-endaga suhtlemiseks, usalduseks ja tasakaalustamiseks.”
10. Kristjan Karis
SA Tehvandi Spordikeskuse juht
“Lõuna-Eesti on minu kodu ja süda ja kuidas ma peeglisse vaataksin kui ma ei prooviks seda natukenegi paremaks teha. Piiramatu võimaluste kogum, mille suunas lennata. Sporditurismi poole pealt lisaks sündmusturismile ka laagriturism, spordimeditsiiniturism ning spordiandmete eksport ning viimaste majanduslik potentsiaal. Leiame kõik oma suuna, oma kiiksu ja paneme võitluslikult edasi – ei ole mõtet Tallinna vanalinna klientide nimel vaeva näha!”
11. Annela Laaneots
Tartu 2024 Lõuna-Eesti juht, endine ülemsootska
“Lõuna-Eesti on nii Eesti kui maailma kontekstis eriline paik, kus põimuvad nii lõunaeestlaste südamete kui maailmakultuuri jaoks tähelepanuväärsed kultuurid – on ju nii seto leelo kui võro suitsusaunakultuur kui mulkide puder UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Mind vaimustab see, et Lõuna-Eesti koostöö võimas sünergia viis meid Euroopa kultuuripealinna tiitlile ja andis meile ühtlasi tähelepanuväärse kogemuse, kuidas Lõuna-Eestis ka tulevikus koos suuri asju teha.”
12. Joel Ostrat
Lõuna-Eesti toitlustusettevõtja, telekokk
“Tartu tähendab minu jaoks kodu, tunnen end siin väga mõnusalt, see on lemmikpaik Eestis.”
13. Liis Lainemäe
Sibulatee võrgustiku eestvedaja
“Lõuna-Eesti on minu kodupaik – koht, kus aeg kulgeb oma rütmis ja kuhu on alati kaugematest ja kiirematest linnadest ja maadest südantsoojendav tagasi tulla. Mind motiveerivad siinsel turismimaastikul tegutsema Sibulatee külalislahked inimesed ja ettevõtjad ning külalised, kellele saame pakkuda elamusi selles siiruviirulises piirkonnas.”
14. Indrek Maripuu
RemoteNow Klubi juht, Vello Saare turismitunnustuse pälvija
“Ei ole ühtegi ületamatut takistust, et Lõuna-Eesti ei võiks olla 5-10 aasta pärast olla Euroopa turismi edulugu – meie loodus on niivõrd eriline. Peame seda vaid paremini pakendama ja turundama!”
15. Jalmar Vabarna
Ülemsootska, muusik, Treski Festi peakorraldaja
“Lõuna-Eesti, täpsemalt Setomaa on osa minu identiteedist ning isegi, et ma ei ela igapäevaselt Setomaal, on see minu kodu! Kultuuririkkus ning loodus on kindlasti selle kõige tugevamad talad ning see motiveerib ka just seal oma asja ajama! Usun, et Lõuna-Eesti muutub iga aastaga järjest populaarsemaks turismisihtkohaks ning seda ka siseturistide seas.”
16. Marika Saar
Värska Veekeskuse nõukogu liige ja Värska Sanatooriumi aktsionär
“Lõuna-Eestis on ruumi nii vaikusele kui ka ambitsioonile ning siinsetel tegijatel on suur mõju kogu piirkonna käekäigule. Turism ei ole omaette toimetav majandusharu, vaid selle edukus sõltub nii valdkonna ettevõtjatest kui ka omavalitsuste ja riigi otsustest, tegudest ning tegemata jätmistest. Lõunaeestlastena peame olema julgemad ja aktiivsemad pakkuma lahendusi, mis aitavad kujundada piirkonda, kus on hea elada ning mida on ihaldusväärne külastada.”
17. Mika Keränen
Tartus elav Soome päritolu kirjanik
“Ma tunnen end koduselt Tartus, Vanal Võromaal ja Setomaal, sest siin on inimesed, kellel suur süda. Ka Eesti puhul kehtib reegel, mida kaugemal pealinnast, seda etem elu.”
18. Lisanna Elm
Kagu-Eesti kaugtöökeskuste projektijuht
„Ärilt ärile või ärilt inimesele suhtlust minu jaoks ei ole – kõik toimub inimeselt inimesele, mis ongi ju Lõuna-Eestile omane! Kupland panustab piirkonda, viies ellu oma visiooni rahvusvahelisest elustiilisihtkohast, kus tipptegijate professionaalne ja isiklik kasv õitseb hoolivas kogukonnas ning kõrge kvaliteediga keskkonnas.”
19. Urmo Uiboleht
Seto ülemsootska 2024-2025
“Sjoo om maa kos nakas pääle mi`maa ja ilm, uma keele ja kultuuriga. Asju tulõ tettä nii, õt meil olõs midä latsile edesi anda- targalt ja kestlikult. Mi kohustus omgi sjood kõkkõ jakka`ja näüdädä. Mi piät ütitselt pruumma tekütä’ tõmbõ, õt tulijit olõs inämbä ku ar’ minejit.”
20. Annika Oras
Kalevipoja Koja juht, Vooremaa kogukonna hing
“Lõuna-Eesti eriilmeline kultuur ja loodus on see, mis mind siin võlub. Ja muidugi meie rahvuseepose kangelase legendid, millest inspireeritult on loodud Kalevipoja Koda. Mind innustab tegutsema see, kui suudame oma meeskonnaga luua selliseid elamusi, mida meie külalised ei oska oodata või loota. See motiveerib meid tegema ka edaspidi hulle tempe, et Kalevipoeg saaks ühel ilusal päeval maailmakuulsaks.”
21. Aigar Pindmaa
Kubija hotell-loodusspaa omanik ja juht
“Lõuna Eesti on minu kodu ja ma soovin, et siinmail elu säiliks ja areneks edasi jätkusuutlikul moel, ning inimesed kes siia tulevad, leiaksid oma sisemise rahu.”
22. Maarja Ülper
Emajõe-Suursoo keskuse matkajuht
“Eks igaühel on oma Eesti, mille sees võib olla inimesi, loomi, linde, kirikuid, tolmuseid kruusateid, merd, saari, marju, suitussaunu ja palju muud. Minu oma on aga Emajõe-Suursoos keset inimtühja vaikust, kus kuuled hüüpi öösel justkui tühja limonaadipudelisse puhumas ja näed, kuidas ahvenate seljad, mis aja jooksul sooveest mustaks värvunud, su ümber lupsu löövad.”
23. Jüri Makarov
Kivitalu peremees, kokk, muusik, suurürituste korraldaja
“Lõuna-Eesti on nüüd juba 23 aastat minu kodu, ma enne ka käisin talvel Kuutsemäel suusatamas ja Vidrikel ratsutamas, aga kui ma leidsin Kivitalu, siis enam linna ei tahtnud. Ma arvan et Lõuna-Eesti tulevik ei ole rahvaarvu tõstmine (ehk maksumaksjate siia korjamine), vaid selle vaikuse ja rahu säilitamine, iibe hoidmine pluss 1 juures, noort verd juurde.”
24. Tõnis Soopalu
Farmer Tõnis, tunnustatud sisulooja
“Minu töö põllumehena tähendab, et vaade „minu kontoris“ vaheldub traktoriga põllult põllule liikudes pidevalt. Vooremaa voortel toidu tootmine tuletab mulle iga päev meelde kui mitmekesine ja kaunis on Lõuna-Eesti maastik.”
25. Mae Juske
Hellenurme Veskimuuseumi veskiemand
“Minu jaoks on Lõuna-Eesti koht, kus saan koduuksest astuda, sõita rattal või suuskadel otse metsateele, vaadata veepeeglit veskijärvel, kuulata kodutrepil linnulaulu ja veskitammi kohinat, nautida kodumurul päikest või valgeid lumehangesid, kus töökoht ongi kodukoht ja vahel tundub, et niimoodi tuleb veskikülaliste kaudu kogu maailm koju kätte. Väikses külas on oma elu-melu, kuid pole poodi ega muid teenuseid, mis rahu ja vaikust võiksid vähendada. Samas on ümberringi asulad-linnad mugavalt 10-30 minutilise autosõidu kaugusel, kust kõik vajamineva poekaubast kultuurielamuseni kätte saab.
Siin Lõuna-Eestis, Eestimaa viimases töötavas vesiveskis, kehtib endiselt vana kõnekäänd: “Veskikoan koti otsan kuuleb kõike!” Ja meile täitsa meeldib see tõdemus päälinna poolt, mida ikka ja jälle kuuleme: küll see tee siia on pikk.”
