Tartumaal kasvavad maailmatipptasemel kelgukoerad

Tartumaal Ahunapalus elava Heinrich Lukki kirg karmi põhjala ja kelgukoerte vastu on sedavõrd suur, et ta rajas mõned aastad tagasi Ahunapallu Kelgukoerte Treeningukeskuse, kus praegu elab 28 alaska malamuuti, kes löövad edukalt kaasa põhjamaiste kelgukoerte maailmameistrivõistlustel.

“Põhjamaine loodus on minu jaoks alati magnetiks olnud – nii Skandinaavia maad kui ka päris kauge ja ahvatlevana tunduv Alaska, kelgukoerte kodumaa,” rääkis Heinrich, kelle sõnul pakuvad just põliste kelgukoertena tuntud alaska malamuudid suurepärast võimalust matkata samamoodi, kui kunagisel ürgsel ajal ja nautida imelist loodust. Koertetreeneri sõnul on üks hea malamuut vahva kaaslane aktiivsele inimesele, aga mitu malamuuti annavad juba kordades võimsama elamuse. Kelgukoerte Treeningkeskuses ongi hetkel 28 koera, kes veavad erineva koosseisuga väiksemaid või suuremaid rakendeid nii treeningutel, matkadel kui ka pikamaavõistlustel. 

Treening kui pidupäev

Kelgukoerale on treening kui pidupäev ning põlevast soovist rakendisse saada annavad nad valjuhäälselt teada kohe, kui tajuvad, et midagi hakkab toimuma – kas siis võetakse seinalt rakmepunt või lükatakse varjualt välja kelk. “Treening on aktiivse kelgukoera eluviisi lahutamatu osa, mis algab kutsikana ja lõpeb siis kui ramm hakkab raugema. Kelgukoera treenimise võib tinglikult jagada kaheks: mentaalseks ja füüsiliseks. Kutsikaeas on suhtega umbes 9:1 ülekaalus mentaalne treening ning koera kasvades ning arenedes pöördub see vastupidiseks, kus sama suhtega võtab enamuse ajast füüsiline treening,” selgitas Heinrich Lukk. Sõltuvalt koera isikupärast ja arengust, on koer lühematel distantsidel võimeline rakendis võrdväärselt teistega vedama enamasti aastaseks saamisel. Pikamaavõistluseks tuleb aga valmistuda reeglina veel vähemalt aastajagu. Treeningu iseloom ja kestvus sõltuvad eesmärgist, kusjuures sama on ka kulukusega. Kui treening piirdub harrastustasemega, siis enamasti ei erine see oluliselt kelgukoera tavakuludest. Tipptasemel pikamaavõistluseks valmistumine tõstab aga kulusid juba kümneid kordi. Ahunapalus treenitavad koerad osalevadki mainekatel pikamaavõistlustel ja teevad seda väga edukalt. Heinrich Lukki sõnul jäi talle kustumatult mällu esimene pikamaavõistlus, mis toimus 2016. aastal Rootsis – Polardistans 160 km, mis on ühtlasi ka põhjamaiste kelgukoerte MM.  “Saavutasime seal suurepärase 3. koha, mille aasta hiljem vahetasime 2. koha vastu. Samavõrd meeldejääv oli ka esimene pikem võistlus Soomes 2017. aastal – Eastpoint Open 300 km, kus tulime 6. kohale,” rääkis ta.

Kelgukoerakennel on väljakutse

Esmapilgul võib kelgukoerakenneli pidamisest jääda üsnagi romantiline mulje, kus päevast päeva saab kihutada ringi koerarakenditega. Tegelikkusel pole aga taolise Jack Londonliku unelmaga suurt midagi pistmist. Vastupidi, koerakasvataja sõnul nõuab ühe jätkusuutliku kelgukoerakenneli majandamine jäägitut pühendumist ja mis seal salata, ka kindlakäelist finantsjuhtimist. See seik seletab ka asjaolu, et kuigi kelgukoeratõugusid on lemmikloomaks või näituse eesmärgil Eestis ikka kasvatatud, siis kenneleid, kus neid kasvatakse kelgukoertena, on üsna vähe.

Heitlik talv ei morjenda

Kelgukoerte Treeningukeskuse põhiliseks tegevuseks on kelgukoeramatkad. Väiksematele gruppidele pakub keskus rakendimatku ning suurematele gruppidele jalgsimatku koertega. “Rakendimatk võetakse enamasti ette koos kaaslase või perega. Jalgsimatkale tullakse aga suurema pundiga – koolilapsed, asutused ja ettevõtted, sageli ka huvigrupid või mõnda sündmust tähistav seltskond,” rääkis Heinrich Lukk. Üha enam külastavad Kelgukoerte Treeningkeskust ka need grupid, kelle jaoks matk pole sobilik või jõukohane, kuid soov on siiski kelgukoeri näha ja kuulata kelgukoerajuttu. Kuni 1,5 tunnine külastus annab põgusa ülevaate kelgukoertest ning vastused kõigile teemakohastele küsimustele. Kelgukoerte Treeningkeskus pakub kõigile huvilistele üsna laia kelgukoertega seotud teenustevalikut, millest sageli pannakse kokku kliendi soovidest lähtuv personaalne pakett. “Kuna meie tegevus on aastaringne, siis pole heitlik talv meie jaoks kriitiline, mis ei tähenda muidugi, et me lund ja kelguga sõitmist niiväga ei ootaks,” lisas keskuse omanik. 

Täiendavat infot Ahunapalu kelgukoerte kohta leiab kodulehelt www.alaskamalamuut.ee ja www.facebook.com/kelgukoeramatkad