Suure Munamäe vaatetorn

Haanjamaa – see on kaunis kuppelmaastik, võrratud vaated metsadele, järvedele ja orgudele, aga ka hinge ja ihu puhastav kümblus suitsusaunas talvise suusaretke või südasuvise päeva lõpetuseks lahke pererahva juures kohalikku toitu ja külalislahkust nautides.

Siin asub Eesti ja Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi, kõrgus merepinnast 317,4 m, jalamilt u 60 meetrit. Mäele ehitati 1939. a imposantne vaatetorn, mida on remonditud ja kaasajastatud 1969. ja 2005. a.

Haanjamaa on keskmiselt 200 meetri kõrgusel merepinnast, siin asuvad Eesti 20 kõrgemat mäge. Neist salapäraseim on kahe tipuga järsunõlvaline Vällamägi, mille kõrgus merepinnast on 301 meetrit, jalamilt koguni 84 meetrit. Haanja kõrgustikul on ligi 170 ilusat järve – puhtaveelised, sügavad, liigendatud kaldajoonega; neist Tuuljärv on kõrgeimal asuv järv Eestis.

1937. a valmis Haanjas kohalike seltside eestvõttel rahvamaja – turistide kodu, huvitava välisdekooriga pilkupüüdev hoone, mis oli koos vaatetorniga Eesti esimesi teadlikult siseturismi edendamiseks rajatud objekte. Mõisaarhitektuuri ja baltisaksa kultuuri silmapaistev mälestis on ainulaadne Rogosi kastellmõis Ruusmäel (1597), 10 km kaugusel Haanjast. Kirikuarhitektuuri kaunis näide on 1874. a pühitsetud Plaani õigeusu kirik (7 km Haanjast).

Jummal ja Kurat trehväse´ ja murõhtasõ´: inemise´ ei hooli´ inämb meist. Kurat lupa midägi tetä´, lätki maa ala´, madistas sääl ja kerküsegi´ mäe´. Ja lätski nii, õt ku haanimiis piät mäkke minemä, hädäldäs: „No Kurrat, kuis ma jälki sinnä´ saa?“ Ja ku sõs hähkätäden üllen om, ütles: “Jumalalõ teno, joudsõgi üles!“