Rõuge ürgorg
Eesti sügavaim järv ja kauneim org
Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv – asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Järve sügavus ulatub keskosast veidi kagu pool 38 meetrini. Vee värvus (oranžist heleroheliseni) ning läbipaistvus varieeruvad väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni kaheksa meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki – Fissidens Julianus’t, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu.
Pärimuse järgi tulnud Rõuge Suurjärv Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha. Sõja ajal vajunud vana ja tore, hõbedaste kelladega kirik Suurjärve ja sellest peale tõuseb enne iga mihklipäeva üle järve ilus sild, millest munga kogu üle läheb, hüüdes: “Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik oma kelladega tõuseb jälle üles!”
Kuulsaim Rõuge ürgoru külgorg on ürgset linnamäge põhjast piirav 300 meetri pikkune ja 12−15 meetri sügavune Ööbikuorg. Kevaditi, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust – sellest ka oru nimi.
Ööbikuorus töötab kahe löögiklapiga voolava vee jõul töötav pump “Vesioinas”, mille konstrueeris ja ehitas Friedrich Johanson oma talu veega varustamiseks. Pump töötab alates 1939. aastast ja lööb 30 meetri kõrgusele veepaaki 5 m3 vett ööpäevas.
