Talvel, kui Peipsi järv on jäätunud, pakub Mesi tare pererahvas külalistele tõelist elamuspuhkust - talvepäeva Peipsil! Giidiks olev peremees sõidutab seltskonna karakatitsaga (spetsiaalselt jääl sõitmiseks ehitatud sõiduk) järvejääle, viib läbi õngeõppe ning püüab seltskonnaga jääaugust kala. Sellest kalast, mis õnnestub kätte saada, valmib isuäratav supp sealsamas järvejääle üles pandud supipajas. Pärast 3 tunnist karakatisafarit ja jääpüüki ootab teid kaldal kuumaks köetud telksaun, kus keha kuumaks ajada ja jääauk, milles end karastada! Tule pere, laste ja lemmikuga ehedat elamust nautima!
Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Just siin, Põlvas, peeti aastatel 1855 ja 1857 Eestimaa esimesed laulupühad. Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Siin toimuvad näiteks nii Põlvamaa kui Kagu-Eesti laulu-ja tantsupeod, lõõtspillipidu "Harmoonika" ja erinevad popmuusikakontserdid. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Laululava lähedalt läheb mööda ka 3 kilomeetrine Intsikurmu südamerada.
Mõnusas Coopi hotelli esimese korruse kohvikus ootame kõiki keha kinnitama. Meie igapäevane lõunamenüü on saadaval kell 11.00-15.00, pakkudes maitsvaid päevasuppe ja -praade, mida saab nautida koos käsitöö sepiku ja maitsva võiga. Magusasõpru rõõmustavad imemaitsvad küpsetised Gustav pagaritelt, ning loomulikult on meil pakkuda ka head kohvi. Tule külla ja naudi meie maitseelamusi!
Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.
Lõuna-Eestis, Otepää külje alla asuvat Kääriku Spordikeskust võib lisaks spordikeskusele nimetada ka tõeliseks veemõnude paradiisiks. Suviti on siin lisaks suurepärastele sportimisvõimalustele ning erineva pikkusega matkaradadele nii ujumisrand, hüppetorniga väliujula. Aastaringselt on Käärikul pakkuda kokku koguni 5 sauna! Kääriku järve kaldal asuvad legendaarne puuküttega Kekkoneni saun ning kergejõustikustaadioni juures järvevaatega Greeni saun. Viimases on kaks eraldi pesu- ning riietusruumi ja ruumi on seal isegi kuni 40le saunasõbrale. Soovi korral saab siia tellida meie juurest ka jooke ja suupisteid. Kääriku hotelli kompleksi juures asuvad elektrikerisega Spordihoone saun ja lisaks on spordihoones veel Taastuskeskus. Taastuskeskuses on puhkeruum 10 inimesele ning seal saab nautida aurusauna ja infrapunasauna mõnusid või jahutada end kahes erinevas jäävannis. Puhkus, sport ja saunanaudingud ühes kohas – broneeri oma elamus Käärikul juba täna!
Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.
Elva lauluväljak, nagu iga teinegi, omab sümboolset ja püha tähendust Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel. Laulukaare all koos lauldes tunnetatakse ühtsust ja tuntakse rõõmu Eesti vabadusest. Elva lauluväljak asub Elva kesklinnas, Arbi järve lähedal männimetsa rüpes ning on lisaks laulupidudele ka kauniks kontserdi- ja peopaigaks. Lauluväljak pakub imelisi vaateid Arbi järvele.Lauluväljak on rajatud 1951. aastal.8. augustil 2015 avati lauluväljakul mälestusmärk Elvast pärit eesti koorijuhile ja pedagoogile Ants Söödile (8. august 1935 Elva – 17. oktoober 2013), kes on maetud Elva kalmistule.
Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.