Klaasimaali õpituba Räpina loomemajas

Kui mujal Eestis peetakse jõule detsembris, siis Setomaal tähistatakse Kristuse sündimise püha jaanuaris ja nimigi on teine - talsid. Igal aasta jaanuaris saab Värska talumuuseumis kuulda, kuidas setod talsipühi peavad, mida tähendab kristotamine, kuidas saadakse "hõbedavett" ja mis on hunnar. Programmis on ka pühadega seotud meisterdused ning viimaks valmib suures ahjus ka midagi õige maitsvat. Lisaks on Värska Talumuuseumis ka loomapere, keda saab tervitama minna. Programm sobib ideaalselt gruppidele suuruses 15-20 inimest. Vajadusel kohandatav ka suurematele gruppidele.

Püsinäitusel “Maa. Elu. Lugu” räägivad ligi 8000 loodusteadusliku eksponaati Maa arenguloo universumi tekkimisest tänapäevani. Näitusel saad uurida miljonite aastate taguse elu jälgi, imetleda säravaid mineraale, jälgida liblikate "öist lennujaama" või Devoni ajastust pärit rüükala liikumist. Tõtt saad vaadata esimese Eestist püütud šaakaliga ja kogeda inimkeha roomaja pilgu läbi. Kohtud ka külastajate mitme põlvkonna lemmikutega: põdra, piisoni ja kaelkirjakuga. Elavnurgas pakuvad elevust eksootilised väikeloomad. Avasta üksi või koos sõprade ja perega, osale tuuridel ja töötubades!

Anna Haava (1864-1957) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija, kes sündis Tartumaal Pala vallas Haavakivi talus. Kodavere Pärimuskeskuses asuvas mälestustoas on eksponeeritud luuletaja ja tema lähedaste fotod, sugupuu, luulekogud ja tõlked, mälestusesemed, osa Anna Haava kirjavahetusest, dokumentide koopiad ja Haavakivi talu makett. Kodavere Pärimuskeskusest saab tellida Anna Haava elu ja loomingut tutvustava giidituuri, samuti tutvustuse Pala piirkonna kultuurielu ja pärimuskultuuri, sh kodavere keele kohta. Teha saab annetusi Anna Haava sünnikodu taastamiseks.

TYPA trüki- ja paberkunstikeskuses pakume tsüanotüüpia ehk raua-sinitrüki ajaloolise fotomenetlusprotsessi, kus kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning UV valguse koosmõjul. Tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal. Nii saad valmistada kingituse lähedasele ning ilmutada fotosid, enda joonistuse või hoopis kuivatatud taime silueti. Kui soovid töötoas ilmutada oma foto, tuleb see meile digitaalsel kujul hiljemalt üks päev enne töötuba ettevalmistusteks saata. Kohapeal juhendame, et saaksid nautida loomingulist protsessi ja luua midagi tõeliselt erilist!

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Luke mõisa keraamikatöötuba pakub võimalust võtta kaasa midagi tõeliselt erilist – enda kätega valmistatud savist ese, milles on killuke sinu enda loomingut ja mõnusat töötoakogemust. Valminud ese sobib armsaks meeneks iseendale või omanäoliseks kingituseks pereliikmele või sõbrale. Töötoas saad ise valida, millise eseme soovid valmistada ning anda sellele just endale meelepärase kuju ja ilme. Esimesel kohtumisel voolid savist valmis oma eseme, teisel korral saad selle glasuurida. Seejärel läheb töö põletusse ning valmis ese ongi peagi valmis koju kaasa võtmiseks või kingituseks.Hind sisaldab nii eseme valmistamist kui ka glasuurimist ning kõik vajalikud töövahendid on kohapeal olemas.Töötuppa saab tulla nii sõprade, pere või kolleegidega kui ka individuaalselt, eelneval kokkuleppel.

Räpina loomemaja tutvustab oskusi ja töövõtteid, millega kohalik rahvas on varem ja ka praegusel ajal tegelenud. Kui on soov oma kätega midagi valmis teha, siis pakume ettetellimisel gruppidele erinevaid töötubasid.Keraamikatöötoas saab juhendaja õpetusel valmistada eelnevalt kokkulepitud eseme (tassi, vaasi vms).Savitöö on teraapiline ja lõbus. Hakkama saavad ka kunstikauged ja esmakordselt saviga tutvust tegevad inimesed. Sobib nii lastele kui täiskasvanutele. Tööd põletatakse ja glasuuritakse enne kätteandmist.Valmis ese saadetakse kas postiga või saab sellele ise järele tulla. Virtuaaltuur

Lõuna-Eestis asuv Hellenurme Veskimuuseum on viimane töökorras ajalooline vesiveski Eestis ja üks väheseid näiteid Põhjala riikides vee jõul töötavast veskist kui tööstuspärandist. Veskit külastadades satud kui ajarännakule minevikku. Külalised näevad läbi veski nelja korruse sajanditaguseid seadmeid turbiinist veskimasinateni ja veskikive, mis endiselt rukkist leivajahu jahvatavad. Leivakojas pakub veskiemand külalistele kohapeal valminud traditsioonilist eesti rukkileiba ja jutustab lugusid, mis elustavad sajanditetaguse argipäeva. 1880.a. Tartumaal ehitatud mastaapne Hellenurme mõisa veskihoone peidab üllatusi igal sammul. Lisaks töötavale veskile saavad külalised osa elamusprogrammidest ja söömaaegadest leivakojas. Võimalik on ööbida värskelt renoveeritud veskikambrites, kust avaneb vaade jõele ja järvele. Külastajad saavad imetleda veskijärve ilu ja ümbritsevat loodust.Siin saab nautida ka kultuurisündmusi ning tähistada pidulikke hetki sõprade, pere või töökaaslastega.