Teatriselts, mis tõmbas küla käima

Põlvamaal Lutsu külas tegutsev Lutsu Teatri Selts on lisaks viie tegutsemisaasta jooksul väljatoodud lavastustele tõmmanud käima ka kohaliku kogukonna ning päästnud ära ühe põlise Põlvamaa talu.

“Kujutage ette, selles talus elas ja töötas kunagi tugev Eesti talupere ja kui poleks külateatrit, siis poleks praegu sellest talust midagi enam alles,” tõdes Lutsu küla südames asuva Prantso talu hoovi üleaedne Ennu Tobreluts. Ennul on Prantso taluga oma suhe – teab ta ju kõiki selle talu asukaid ning ta nägi ära ka aja, mil talu tühjaks jäi ning taluhoovis, kus ka Ennu poisikesena ringi silkas, võttis võimust võsa. Prantso talu järglaste hulka kuulub aga ka Lutsu külavanem, põllumees Janno Rüütle, kes on juba pikki aastaid tegelenud harrastusnäitlejana, löönud kaasa paljudes suvelavastuses ning suisa teleseriaalides. Ühes suvelavastuses osalemine andis Janno Rüütlele aga mõtte luua oma teater ning 2013. aastal loodigi Lutsu Teatri Selts, mis juba järgmise aasta suvel tõi Prantso talu õues  vaatajate ette Jaanus Tordiku “Rummu Jüri ehk tamasseri rauad“, mis naerutas publikut Lutsu külas kahel suvel ja pälvis Tarbija 24 lugejate küsitluse põhjal 2014. aasta parima suvelavastuse tiitli.

“Kuna minu vanaema on ka pärit sellest talust, siis soovisin ise kunagi Prantso talu ära osta, kuid pärijad polnud nõus talu müüma. Küll aga lubasid nad talu kasutada külarahval ja teatriseltsil ning nüüd ongi juba viis aastat Prantso talu õuel toimunud etendused,” rääkis teatri produtsent Janno Rüütle. Külarahvas tegi oma jõududega taluõuel ära suure töö: võeti maha võsa, kõpitseti hooneid, taastati lagunenud maakivimüür ning kõige selle tulemusel on uuele elule äratatud kunagine talu, mille ajahammas oleks muidu võinud lihtsalt olematuks pureda. Kuna Prantso talu kõrval laiusid Peri POÜ maad, siis ostis külarahva poolt loodud MTÜ Lutslased tüki maad suurtootjalt ära ja külarahvas rajas sinna külaplatsi, kusjuures maa ostuks vajamineva raha annetasid külaelanikud. Lutsu küla on seega üks väheseid külasid Eestis, kellel on päris oma kinnistu. Naabrimees Ennu käib aeg-ajalt Prantso talu hoovis jalutamas. “Õhtuti on siin kõikehõlmav vaikus,” mõtiskles Ennu. “Elu talus küll pole, kuid hooned on püsti ja vähemalt suviti on taluhoov rahvast täis.”

Piimasupiklubi ja kuuemeetrine pink

Kuna Prantso talu on küla südames, siis liigub seal rahvast ka muudel aegadel, kui pelgalt etenduste või proovide ajal. Nii peatub seal igal reede hommikul autolahvka ja et külarahval oleks mõnusam oodata, siis ehitas kohalik mees Aigar Lõhmus kuue meetri pikkuse pingi, et kõik ootajad sinna ilusti ära mahuksid. “Viimasel talgupäeval paigaldasid mehed selle uhke pingi ning toimus ka pingi pidulik avamine ja puha, kusjuures pingi kõrval olev piimapukk on samuti külarahva valmistatud. Ehituse käigus sai iga külaelanik pukki lüüa oma naela,” rääkis külavanem. Aga ka see pole veel kõik, külarahva tihedast läbikäimisest annab aimu ka ainulaadne Piimasupiklubi, mis koguneb iga esmaspäeva õhtul Ennu juurde ja kus süüakse piimasuppi ja arutakse ilmaasju. Millest täpselt jutt käib, seda külanaised ei tea. “Igatahes, kõik sinna ei pääse, see on selline kutsetega värk, sinna pääsevad vaid mehed, keda Ennu kutsub,” muigas külavanem ja lisas, et isegi teda pole veel kordagi kutsutud.