Võru ajalooline süda
Tamula järv on olnud Võru inimesele alati oluline. Tamula kaldal Roosisaarel 1938. aastal avastatud kiviaegse asulakoha leiuainese dateering näitab, et siin elati juba ligi 5000 aastat tagasi, asulast leitud kaunid merevaigust ja luust esemed osutavad toonase inimese ilumeelele. Asulakohale pääseb üle Tamula mööda rippsilda (1998), mis on üks pikemaid Eestis.
Tamula vastaskaldal sinavad kutsuvalt Haanja kõrgustiku kuplid ja Võrumaa metsad. Ümber järve jalutades avanevad ilusad vaated järvele, Võru linnale, Võrumaa kaunile kuppelmaastikule. Puhtaveeline Tamula meelitab ujuma, kaunis liivarand on Eesti parimate randade seas lausa kolmandal kohal. Jalutajate meelispaigaks on huvitava haljastuse ja kujundusega promenaad, siin asuv skulptuur „Elujõud“ (P. Leinbock, 2009) sümboliseerib elu jätkumist ja kestvust. Võru linnapark, mis oli Tamula kaldal olemas juba 1830. aastatel, kannab Kreutzwaldi nime, siin asuv mälestusmärk Lauluisale (A. Adamson, 1926) meenutab, et just Võrus kirjutas siin linnaarsti ametit pidav Fr. R. Kreutzwald (1803 – 1882) Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“.
Võru linn loodi Tamula kaldale tsaarinna Katariina II korraldusel 1784. aastal. Plaani järgi rajatud linnas on huvitav täisnurkselt ristuv tänavavõrgustik, ainulaadsed arhitektuurimälestised, kaunid puumajad vanalinnas, muuseumid, kultuurimaja. Linnaruumi ilmestavad mitmed taiesed („Lustlik seapere“ ja „Kaelkirjak“ Võrumaa ja Nöörimaa toidukeskuste ees, Navitrolla seinamaalingud jne) ja mälestusmärgid (küüditatute memoriaal raudteejaama läheduses, parvlaev „Estonia“ huku mälestusmärk Seminari väljakul), linlase ja külalise teenistuses on igati kaasaegne taristu.
Võru on tuntud omanäoliste ja kõrgetasemeliste kultuuri- ja spordisündmuste poolest – Võru pärimustantsu festival, võrokeelne laulupidu Uma pido, kohaliku toidu festival Uma mekk, Eesti suurim lastefestival, Tamula järvel antakse start rahvusvaheliseltki hinnatud Võhandu sõudemaratonile.
