Podmotsa küla

Podmotsa – katõ ilma veere pääl

Kollane aken Podmotsas on praeguse Eestimaa piiril. Sada meetrit üle vee Venemaal on uhke Kulje kirik. Kui piir oli veel avatud, käis Kulje kiriku preester koos sealse rahvaga Podmotsa tsässonas suvistepüha pidamas. Pühade algust tähistas ristide ja ikoonide saabumine lahe tagant paadi või parvega. Suvistepüha ajal ehitakse tsässon noorte kaskedega. Palvusele viiakse kaselehtedega kollaseks värvitud mune, mida hiljem haudadel süüakse. Kalmudel söömise komme ulatub tagasi kaugesse minevikku. Haudadel on kas pinkidel või siis otse kalmule laotatud valgel linal võileivad, pirukad, sõir, suitsukala, kommid ja erinevad joogid. Haudadel söömine kinnitab pere ja suguvõsa ühtekuuluvust, vaatamata paiknemisele siin- või sealpool elu ja surma rajajoont. Kodukalmistule vanemate ja sugulaste juurde matmine on Podmotsa rahva jaoks loomulik ka tänapäeval.

Nii on setod siin elanud juba muinasajast saadik. Seto rahvas ja kultuur Eesti ja Venemaa vahel. Kahe usu piiril. Külakalmistul koostoimimine siin- ja sealpool elu ja surma piiri. Vanad kombed ja tavad tänapäeva ühiskonda sulandununa – vana ja uue maailma piiril. Euroopa ja Venemaa piiril.