2019 – 2021 käimasoleva rahvusvahelise projekti välispartneriteks on LEADER tegevusgrupid Kagu-Soomest (Sepra ja Lõuna-Karjala Kärki piirkond) ning Põhja-Iirimaalt (Causeway Coast & Glens piirkond).
Põhja-Iirimaa
Piirkond on tuntud oma imelise ranniku ja tähelepanuväärsete külastusobjektide kaudu:
- Giants Causeway – UNESCO maailmapärandi nimekirjas;
- Bushmills Distillery – maailmakuulus viskitehas;
- Dark Hedges – “Game of Thrones” võttekohad;
- Carrick-a-Rede Rope sild;
- Blue Flag rannad;
- maailmaklassiga golfirajad;
- Mussenden tempel;
- Dunluce loss.
Soome
Ajalugu, kultuur ja looduse ilu Lõuna-Kymenlaaksos, Kagu-Soomes
Ajaloolise Stockforsi tehase territooriumil vanade punastest tellistest hoonete vahel jalutades püüan kujutleda, milline võis olla tööliste elu 20. sajandi alguse Soomes. Suundun tehase territooriumil korraldatava iga-aastase kunstiürituse poole ja märkan, et kaasaeg on sellele piirkonnale juba oma jälje jätnud. Rahvahulgast eemaldudes jätkan oma retke looduse rüppe, Valkmusa rahvusparki, kus võin imetleda Soome rabamaastikke. Rabataimestiku lõhn ja siinne vaikus mõjuvad lõõgastavalt. Suundun Siikakoski kärestiku poole Kotkas, kus looduse hääled moonduvad kärestiku möirgeks ja mürinaks. Kärestiku kaldail märkan kalureid. Ajaloo vältel on siin püüdnud kala nii Vene tsaar Aleksander III ja ta pere kui ka 18. sajandi lõpus Siikakoskis elanud mungad. Minu teekond jätkub Kotka ranniku suunas. Kuulan mere kohinat ja naudin Santalahti kaljudelt avanevat merevaadet. Tunnen, et minu järgmine peatuspaik võiks olla Soome lahes asuv Kaunissaari saar. Kaunissaarel naudin siinsete inimeste sõbralikkust, toitu ja ilusat loodust ning tutvun saareelanike muuseumis kohaliku kultuuriga. See on suurepärane koht, kus veeta öö, et jätkata retke juba järgmisel päeval.
Ärkan linnulaulu peale ja kõnnin sadama poole, mööda vanadest kalurimajadest. Mandril tagasi, võtan suuna Hamina poole. Ronin Siliävuori vaatetorni tippu, kust avaneb vaade kogu Kotka-Hamina piirkonnale. Otsustan veeta veidi rohkem aega metsas järvede ja tiikide vahel seigeldes. Minu teekond jätkub mööda rannajoont looklevat Muuseumiteed Virolahti suunas. Muuseumitee on osa Suurest Rannateest, mida kutsutakse ka Kuningateeks. Mööda seda teed on inimesed reisinud Turust Viiburi linnusesse juba 14. sajandist alates. Peatun Klamila külas ja võtan suuna sadama poole, kus tegutseb turg. Klamila sadam tegutses sõjaajal relvalaevade ja muude aluste varjupaigana. Isegi Soome sõjamarssal Mannerheim on seda sadamat külastanud. Minu janu ajaloo järele süveneb ja otsustan minna tutvuma lähedal asuva Virolahti punkrimuuseumi ning veidi kaugemal, Miehikkäläs asuva Salpalinja muuseumiga. Samuti kuulen, et Pyterlahtis on vana graniidikarjäär, millest on graniiti kaevandatud Peterburis asuva Püha Iisaku katedraali sammaste ja Aleksander I kuju jaoks. Mu retk Lõuna-Kymenlaaksosse on olnud unustamatu ja otsustan jätkata Soome avastamist Lõuna-Karjala piirkonnas.
Lõuna-Karjala – eriline, mitmekesine, meeldejääv
Looduse jõud, peidetud aarded ja müstilised kujud Soome maastike rüpes. Jõudes mööda teed puudesallu hakkavad kohe silma mõõtmatuisse kaugustesse ulatuvad uskumatuna näivad betoonkujud. Kitsad teerajad viivad sügavamale aeda, mille puude varjus näen kujusid joogat tegemas, ujumas ja marssimas. Nad teevad mulle nägusid ja jõllitavad mind. – Oi, kas see kuju just liigutas, kui ma sellest möödusin? See ei saa olla tõsi – …või siiski? Mu retk mööda idapiiri jätkub Rautajärvi suunas. Möödun paigast, kus kohaliku legendi järgi asub keset metsa peidetud aare. Kuulen, kuidas kohalikud räägivad sellest peidupaigast kui Kuradi Kirikust, sest arvatakse, et Kurat ise meisterdas hiiglasliku koopasaali, milles inimesed võiksid teda kummardada. Kas sina julged koopasse siseneda, et avastada uskumatuid lugusid, mida see oma sügavustes varjab?
Siis kuulen suure Saimaa järve kutset. Järgnen sellele ja jõuan välja Ruokolahtisse. Tahes-tahtmata märkan kiriku kõrval vanu ehitisi ja juurdlen, milline võiks olla nende lugu. Sisenen ühte neist ja tunnen justkui oleksin mitusada aastat ajas tagasi rännanud. Silme eest jookseb läbi heinategu, talupojaelu, kuninglikkust ja sajandeid ajalugu – ja kõige sellega seotud esemeid, mis mu pilgule avanevad. Kaugemal, vanade majade õuealal lüüakse tantsu ja lauldakse. Kohalike lõbutsemist saan aga jälgida üksnes eemalt Ruokolahti kultuurikohvikust. Järgmiseks kutsuvad mind Saimaa järve lained ning sealsete randade ja vete hingemattev ilu lööb mind lausa pahviks – ma ei tahaks siit iial lahkuda! Siiski kannustab mu rännukihk mind edasi liikuma. Mu järgmine sihtkoht on Imatra, sest mulle on räägitud, et just siin asub Soome ilusaim hoone: lossilaadne Valtionhotelli hotell. Imatra südamesse saabudes märkan kõigepealt Imatrankoski kärestikku, mis mu silme ees mäsleb ja möirgab. Milline õnn – sattusin siia täpselt õigel ajal, et näha uskumatut Imatra kärestiku vaatemängu! Otsides pilguga, kuhu Vuoksi jõe veed voolavad, silman vastaskaldal uhkelt kõrguvat majesteetlikku valget lossi. See on nii ilus, et see lihtsalt peab olema kuulus Valtionhotelli. Huvitav, kes seal praegu küll ööbib?
Tule ja võta osa elu parimast seiklusest Lõuna-Kymenlaaksos ja Lõuna-Karjalas ning naudi Soome kõige kaunimat loodust ja kultuuripärleid:
Kymenlaakso:
Pyhtää
Kotka & Hamina
Virolahti
Miehikkälä
