Looduse ilu

Lõuna-Eesti on küngaste Eesti, kohalikus kõnepruugis ka mägede Eesti. Siinsed mäekuplid pakuvad alati kauneid vaateid ja talvel mõnusat liugu, sügavad nõod suudavad kevadel üllatada veevulina ja linnulauluga, mida tuulevaikuses rikastab nõiduslik kaja. Lõuna-Eesti ilu – see on üks iluvõimalus viiest erinevast Eestimaa näost.

Puhas loodus, Lõuna-Eesti rikkus

Kirjeldamatu rikkus, mis koduse Eesti maastikel, Lõuna-Eesti puhtas looduses meid enda embusse võtab, on sõnade ja numbrite keelde raskesti pandav. Seda rikkust saab kogeda oma tajude piires – sisse hingata, silmaga silitada, käega katsuda, mokaga mekkida, saab omaenda sisemisele kõvakettale salvestada, ent seda ei saa rahasse ümber arvestada ega kasudega maha müüa. Sel hetkel kaotab see rikkus väärtuse.

Tavapärase arusaamise järgi liigitub künklike Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa maastike kõrval Lõuna-Eestiks ka Tartumaa, Viljandimaa ning tubli tükk Jõgevamaad, mis kõik omakorda jagunevad pisemateks maadeks – Soomaaks või Setomaaks, Vooremaaks või Haanimaaks jne. Kuidas keegi Lõuna-Eestit enda jaoks piiritleb, polegi lõpuks nii tähtis. Tähtsam on see, et me räägime piirkonnast, kus leidub veel põnevaid maastikke ja liigirikkaid elupaiku, mis vajavad hoidmist.

Eheda looduse elamuse nopib huviline kindlasti Emajõe luhalt ja siirdesoost, Alam-Pedja ja Soomaa kandist, Vooremaa järvede ja metsaste voorte vahelt, Järvselja ürgmetsast, Piusa liivastelt nõlvadelt, Otepää ja Haanja kõrgustiku kuplitelt, Karula põlislaantest. Võib kohata hunte, karusid, kotkaid, aga ka haruldasi liblikaid, linde, kahepaikseid – rohunepp, väike-käosulane, kuldhänilane, harivesilik, mudakonn … Loetelu Lõuna-Eesti liigirikkusest, samuti lõunakaarest saabuvatest uutest liikidest võiks jätkata veel ja veel. Kuid selleks, et meile harjumuspärased ja iseenesest mõistetavana tunduvad looduse rikkused siiski ka homme olemas oleksid, peame kõik panustama.

Looduse ilu lood

„Olen väga seotud Lõuna-Eesti maastikega, nii looduslike kui pärimuslikega – see on osa minust. Müstilised kuusikud, mustikamännikud, sügiseti punetavad jõhvikarabad, metsajärved, sinililledest sinetavad mäenõlvad, sookurgede hõiked kusagil taamal, ööbikute heledad ööd, need äratavad kummalise igatsuse… Kõik need paigad ja momendid jutustavad oma lugu. Nad räägivad otse hingega ning miski hakkab hinges helisema.“

Anu Taul, National Geographic Eesti, september 2018
Autor Grethe Rõõm

Loe lisa NG artiklitest

Galerii

Autor Arne Ader