Kreisilinn Valga taastab läbi kestliku vähenemise väärikust
Kreisilinn Valga taastab läbi kestliku vähenemise väärikust
Tekst: Sander Silm
Fotod: Elin-Saskia Silm
Valga linn pole tavaline Lõuna-Eesti väikelinn – tegemist on linnaga, mis on oma eksisteerimise jooksul kümmekond korda hävitatud ja mis on jälle ülesehitatud, kus elab palju erinevaid rahvusi ja mis on ääretult põneva kultuurilooga.
„Öeldakse, et Valga linnal läks hästi siis, kui Eestil läks halvasti,“ rääkis Valga valla arhitekt Jiri Tintera, kes aastaid töötanud selle nimel, et tolmusest ja mustavate akendega linnast saaks elamisväärne eluskeskkond.
Tööpõld on Tinteral lai. Eesti iseseisvumisega sai Valga linn suure hoobi. Nii Läti Valkast kui Valgast lahkusid Nõukogude armee üksused, mis jätsid endast maha nii oma kasarmuhooned kui tühjad elumajad. Nõukogude ajal linna kummitanud eluasemeprobleem sai sellega hoobilt lahendatud.
Paraku lõhestas piir järjekordselt kaksiklinna Valga ja Valka, mis jättis enesestmõistetavalt sügava jälje mõlema linna majandusele. Kui siia lisada veel, et Valgas tõmbasid tegevust koomale või lõpetasid selle sootuks mitmed võtmealad nagu puidutööstus, külmvagunidepoo ja õmblustööstus, siis pole midagi inimestada, et linnast hakkasid lahkuma ka inimesed. Valga muutus tasapisi mustavate akendega linnaks, mis sisendas lootusetust ka allesjäänud linnaelanikele.
Piir Eesti ja Läti vahel
Kestlik kahanemine
Möödunud aasta lõpus pälvis 2020. aasta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia kategoorias “Arhitektuurialane tegevus või tegu” Valga valla arhitekt Jiri Tintera, kes tegutseb selle nimel, et Valga muutuks jälle mõnusaks elukeskkonnaks
Valga vald on juba alustanud kolemajade lammutamisest. Mullu lammutati kaks märgilise tähendusega hoonet: endine Priimetsa koolimaja ja Valga kunagise külmvagunidepoo olmehoone. (Muide, kas teadiste, et Valga külmvagunidepoo oli omal ajal Nõukogude Liidu suuremaid ja Valga raudteesõlm kuulus Baltikumi suuremate hulka).
Priimetsa kool koliti kesklinna, kus kool asus tegutsema kunagise Valga Tütarlaste Gümnaasiumi hoones ja selle sammu üks eesmärk oli Tintera sõnul linnasüdame tihendamine.
Priimetsa kool tegutseb nüüd kunagise Valga Tütarlaste Gümnaasiumi majas.
Valga jätkab samuti tühjades majades korterite kokkuostuga, et kolemajad lõpuks lammutada.
Möödunud aasta lõpus valmis ka piirilinnu Valgat ja Valkat ühendav maailmas ainulaadne, kaht riiki hõlmav keskväljak, mille projekteerisid Kataloonia arhitektid. Tõenäoliselt on seal tegemist maailmas ainukese teadaoleva kiigega, millega saab kiikuda üle kahe riigi piiri.
Samuti läbis põhjaliku renoveerimiskuuri Valga linna üks kaunemaid hooneid, 1910. aastal valminud juugendstiilis nö lõvidega maja, kuhu linn ehitas 17 üürikorterit.
Valga linna üks õitseaegu oli möödunud sajandi alguses, kui enne esimest maailmasõda läks linnas majanduslikult hästi ning linna kerkis mitmeid põnevaid juugendstiilis hooneid. Paraku tõmbas sellele kriipsu peale I ilmasõda.
Enne I ilmasõda läks Valgal majanduslikult väga hästi – kiire majanduslik tõus avaldus ka linnapildis, kuhu kerkis mitmeid põnevaid juugendstiilis hooneid.
Kui Valga uus keskväljak sai valmis, jäi eriti teravalt silma kriipima keskväljaku ääres olev vana maja, mida Valga keskealised inimesed teavad kui kunagist lelupoodi. Järjest kõvemahäälselt nõuti hoone lammutamist, millele aga Jiri Tintera seisis kindlalt vastu.
Valga linna vanim puithoone (vasakul)
Kuna Põhjasõja ajal linn täielikult hävis, siis nüüdseks on teada, et tegemist on Valga linna kõige vanima puithoonega, mis valmis pärast Põhjasõda 1750–1770 aastatel ja mis oli olemas seega juba enne Jaani kiriku ehitamist 18. sajandil.
Äsja selgus, et Valga vald sai Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest hoone taastamiseks 448 762 eurot toetust ning vald soovib hoonele tagasi anda endisaegse funktsiooni äriruumidena.
Unistus kreisihoonest
Valga linna ajaloolise südame moodustavad Jaani kirik, selle vastas asuv kunagine kreisikool, kus praegu tegutseb muusikakool, vana puithoonete ansambel, mille hulgas on ka eelmainitud Valga vanim puumaja ning kirikust kiviviske jääv kunagine kreisihoone.
Kui Katariina II haldusreformi tulemusel muutus Valga kreisilinnaks, siis ehitati sinna kreisi administratiivhoone, kus asus kantselei, kohus ja vangla. Hiljem ongi seda hoonet kasutatud pikka aega nii vangla kui laona.
Kreisilinnal pidi lisaks kreisihoonele olema veel kaks iseloomulikku hoonet – kirik ja kreisikool. Valga linnas on säilinud kõik kolm hoonet, mis on Eesti kontekstis üsna haruldane.
Valga Jaani kirik
„Minu unistus oleks, et kunagi võiks vallavõim kolida jälle endisesse kreisihoonesse, kuid see on väga kulukas projekt ja sellele praegu eriti ei mõtle,“ muigas Jiri Tintera.
18 sajandi lõpus ehitatud kreisihoone, kus on hiljem tegutsenud nii vangla kui ladu.
Valga – lahkumiste linn
Kui vaadata Valga ajalukku, siis üks läbivaid märksõnu on seal lahkumine.
Valga on läbi aastasadade olnud kodus paljudele rahvustele. Lisaks eestlastele ja lätlastele, on Valgas elanud ja elab siiani suur venekeelne kogukond, mis hakkas kasvama eriti linna kreisilinna staatuse ja 19. sajandil rajatud raudteega. Lisaks elas Valgas ohtralt poolakaid, juute, sakslasi, leedukaid, romasid ja palju teisi rahvaid.
Pärast Leedu ja Poola iseseisvumist I maailma sõja järel lahkusid linnas nii poolakad kui leedukad, jättes maha tühja katoliku kiriku Maleva tänavale. Samuti lahkus siis linnast palju venelasi. Eesti okupeerimise järel venelaste osakaal linnaelanike hulgas hüppeliselt kasvas, et siis pärast Eesti taasiseseisvumist uuesti hüppeliselt kukkuda.
Benrhard Kangro on oma mälestusteraamatus kirjutanud, et Valgat on nimetatud lahkuvate rongide linnaks, sest Valgast on viibatud järele neile, kes on rongiga lahkunud kas Euroopasse või Tartusse või Tallinnasse.
Kuna Valga on ka koolilinn, olles enam kui sajandi Tartu järel olulisemaid Lõuna-Eesti hariduslike tõmbekeskusi, siis tõi ka see kaasa omad lahkumised. Igal aastal tulid Valka uued õpilased ja igal aastal lahkusid gümnaasiumi lõpetanud noored.
Valga haridustempel – Valge Maja ehk Valga gümnaasium.
Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril” raames.