Rõuge kunstikuur valmistub järjekordseks põnevaks suveks

Rõuge aleviku üks vaieldamatuid maamärke – Rõuge kunstikuur – on hetkel justkui talveunes. Tegelikkus on aga hoopis teine, sest maja katva lumevaiba all käib vilgas valmistumine eelolevaks suveks.

Rõuge südames on võimatu mitte märgata rootsipunast maja, mis kannab uhket nime Kunstikuur. Kuraditosin aastat tagasi, kui Lya Veski ja Annika Kevvai koos teiste hakkajate naistega siin tegutsema hakkasid, oligi see sõna otseses mõttes kuur, millel oli muljetavaldav ajalugu. Kunstikuuris oli pikki aastaid tegutsenud kokkuostupunkt ning kuuri muljetavaldavas võlvkaartega keldris hoidis kohalik, üle tänava asuv piimameierei eelmise vabariigi aegu oma piimatooteid.

Pärast Eesti taasiseseisvumist lõpetas kokkuostupunkt töö ja jäi tasapisi lagunedes ootama uut elu. Nii jäigi vana hoone silma Rõuge käsitöönaistele, kes olid just otsimas kohta, kus saaks müüa oma tooteid. Vallaga löödi käed, ettevõtlikud naised koristasid hoone ära, viskasid minema veel kokkuostu ajast jäänud kotid kontidega, mis oli hirmutanud hoones kolanud lapsi ning panid juba esimesel aastal oma näputöö sinna müüki. Annika sõnul oli algselt plaanis teha kuuri ainult müügilett, kuid piltlikult öeldes hakkas maja kasvama koos naiste ideedega. Kokkuostu ruumidesse toodi kangasteljed, keldrist kujunes välja Moosikelder, kus hakati müüma kohalike talude toodangut ning tööle hakkasid töötoad.

Mullune kevad oli Kunstikuuri jaoks tõesti märgiline – täitus naiste kauane unistus ning Leader programmi toel läbis Kunstikuur põhjaliku renoveerimise. Kohati oli renoveerimine isegi nii põhjalik, et kunded heitsid ette, et mis kuurist me nüüd enam räägime. Kuid praegu on kuur selline, et erinevaid õpitubasid saab teha aasta ringi, majja toodi vesi, mis omakorda tähendab, et maja pererahvas ei pea suuri veekanistreid enam käe otsas tassima. Ning endise kuuri hõng on ikka majas sees – naised lasid kuuri ühe osa soojustada ainult väljast ja sisse jäi sama vana laudis, kusjuures perenaised keelasid ehitajatel isegi vana tolmu laudadelt maha pühkida. “Niimoodi jääb vana lõhn majja sisse,” põhjendas Annika.

Pigem kultuurikuur

Kunstikuuris on müügis peaasjalikult Võrumaa käsitöö ning oma toodangu on müüki toonud pea sadakond käsitöömeistrit. Lisaks põnevale käsitööle pakutakse hooajal kunstikuuri Moosikeldris kohalike talude toodangut, nagu näiteks talumune, kasemahla, kuusevõrsemoosi jne, mis on VTA poolt tunnustatud tegijate valmistatud ja mis on külastajate suur lemmik.

Vaatamata rikkale kaubavalikule võib öelda, et käsitöö müük on kunstikuuris isegi teisejärguline. Toimuvad ju seal erinevad töötoad, näitused ja kontserdid. Tõsi küll, koroona-aasta on teinud omad korrektiivid. Mullu jäid ära kontserdid, kuid töötoad siiski toimusid ja Annika sõnul ongi nendel töötubadel nüüd mõnus rütm – talvel käivad töötubades kohalikud inimesed ja suvel Rõugesse tulnud puhkajad.

Varem oli töötubadega raske, kuna kunstikuur toimis vaid suviti. Siis oli kohalikul rahval käed-jalad tööd täis ja töötubadele polnud aega mõeldagi. Nüüd, mil majas saab tegutseda aastaringselt, seda muret enam pole – talvel käivad kuuris keraamikud ning kangastetelgedel kudujad. Koroona-aasta tõi muutuse ka kunstikuuri klientuuri. Kui varasematel aastatel sattus kuuri väga palju turiste, siis möödunud aastal neid loomulikult enam polnud. Kuid nende asemel tulid siseturistid, kellest paljud sattusid Rõugesse ja seega ka kunstikuuri esmakordselt. „Võib öelda, et paljude eestimaalaste jaoks oli eelmine aasta Eesti avastamise aasta ja me väga loodame, et need külastajad jõuavad järgmistelgi aastatel meie juurde,“ ütles Annika.

Suveks suured plaanid

Kunstikuuri perenaistel on eelolevaks suveks suured plaanid. Tõelisuseks on saanud perenaiste pikaaegne unistus kogukonnaköögist, kus tunnustatud köögis saavad kohalikud perenaised küpsetada leiba või teha hoidiseid ning mis võimaldab suvel käima lükata ka väikese kunstikohviku.

Annika sõnul on nende külastajad ammu puudust tundud võimalusest korra maha istuda ja kohvi kõrval nautida. Kõigele eelöeldule lisaks tegutseb Kunstikuur ka kui infopunkt – turistid tulevad teejuhatust küsima ning kohalikud inimesed ja suverõugekad astuvad läbi niisama jutlema ning infot vahetama. Rõuge Kunstikuuri kohta saab rohkem lugeda nende Facebooki lehelt ja kodulehelt.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril” raames.