Kolm naist peavad Mustvees teemaja
Mustvee peatänava äärde kerkis 1907. aastal esinduslik kolmekordne hoone, kuhu kohalik edumeelne ettevõtja härra Leib rajas pagaritöökoja ja korterid oma tütardele. Enam kui sajandivanune hoone on näinud revolutsioone ja sõdu, olnud koduks pangale, postkontorile ja juuksurile. Nüüd on ring täis saanud – majas on jälle söögikoht, mis pakub Peipsimaale omaseid maitseid.
Veel mõni aasta tagasi oli kohaliku vallamaja kõrval asuv hoone nukras seisus – katus lasi läbi ja oli vaid aja küsimus, kunas ajahambast puretud hoone lõplikult laguneb. Samas oli tegemist esindusliku punastest tellistest hoonega, mille kaarjad aknad viitasid kunagise omaniku heale järele.
Hoone lagunes vaikselt päevani, mil üks sõpruskond otsustas teoks teha ammuse mõtte: pärijatelt tühjalt seisva maja ära osta ning võtta südameasjaks selle taastamise.
Üks sõpradest, Eveli Tooming, on Avinurmes tegutseva pereettevõtte E. Strauss OÜ juhatuse liige. Tema sõnul kaaluti otsust pikalt, sest maja vajas sisuliselt kapitaalremonti. Sellegipoolest otsustasid Eveli ja tema abikaasa õed Krista Tooming ja Liivi Palumäe asja ette võtta ja alustasid maja taastamist.
Maagiline number kolm
Aadressil Tartu maantee 26 asuva maja jaoks on number kolm olnud läbi ajaloo maagilise tähendusega. Nii oli härra Leival kolm tütart ja maja sai seetõttu kolmekorruseline, et tulevikus oleks igal tütrel korrus. Tõsi küll, tütred majja ei jäänud, kuid nüüd on maja omanike ringis samuti kolm naist, kellest kaks on õed.
Perefirma E. Strauss OÜ majandab Avinurmes kuulsat Avinurme puiduaita ning Eveli Toominga sõnul oli üks eesmärk reklaamida möödasõitvatele turistele Avinurme puiduaida ja kohalike ettevõtjate toodangut, sest jääb ju Avinurme vilka liiklusega Tartu-Narva maanteest veidi kõrvale.
Põhieesmärk oli teha Mustveesse söögikoht, mis pakuks kohalikke maitseid. Nii sündiski MTÜ Peipsi Teemaja. Maja renoveerimisele pani õla alla ka kohalik Leaderi programm ja möödunud aastal avas teemaja uksed. Vastne söögikoht võeti kohalike ja turistide poolt kiiresti omaks. Eveli meenutas, kuidas mujalt Eestist tulnud turistid ei jõudnud ära kiita teemaja sisustust ja toite.
Teemaja pakkus mullu suvel igal hommikul värskeid küpsetisi, mistõttu paljud kohalikud käisid teemajas hommikukohvi joomas. Sügistalvel töötab teemaja ainult ettetellimisel. Kuid teemaja poleks teemaja, kui seal ei pakutaks teed. Nii on teemaja menüüs enesestmõistetavalt ka põdrakanepist tehtud ivan-tšai ja turistid, kes seda proovinud, ostavad teed üldjuhul kaasagi.
Kalganovka ja keedusuhkur
Nagu öeldud, saab teemajast kaasa osta Avinurme puidumeistrite käsitööd ja kohalike vanausuliste köögi maitseid.
Tähtis roll vanausuliste teejoomisrituaalis on keedusuhkrul. Tegemist on piima ja suhkru keetmisel saadud pruunikate koorekommidega, mis teejoomisel põske pisteti ja mille valmistamiseks oli igal perenaisel oma retsept.
Vanausulised võtsid tervise turgutamiseks aeg-ajalt tee kõrvale väikese lonksu kalganovkat, mis on tedremarana tinktuur.
Maja teisel korrusel, kus varem asus juuksur, on nüüd kaks saali, 50–70kohaline suurem saal ja väiksem 15 inimesele. Nendes ruumides saab pidada seminare, juubeleid, töötubasid või peielaudu ning Eveli Toominga sõnul tunti Mustvees niisugusest kohast puudust.
„Mustvee-taolises väikeses kohas on raske söögikohta pidada, kuid võimalus toitlustada suuremaid gruppe annab meile konkurentsieelise,” ütles ta.
Kolmandale korrusele peaks järgmisel aastal valmima kolm apartementi, et pakkuda soovijatele ka majutust.
Eveli ei teinud saladust, et omanikel pole suurt lootust ettevõtte kasumisse jõudmise osas, sestap majandab teemaja MTÜ Peipsi Teemaja. Samas on MTÜ tegemisi juba märgatud ja tänavu pälvis ühing teemaja taastamise eest Jõgevamaa ettevõtliku vabaühenduse tiitli.
Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril” raames.
