Seltskonnastaar Emma: Jalutada võib, aga spaaõhtu peab järgnema
On koeri, kes rahulduvad poriloigu ja suvalise metsaonniga. Ja siis on Emma.
Emma ei tee kompromisse – ei lõhna, ei padjakõrguse ega kindlasti mitte oma reisiplaani osas. Kui mõni pererahvas usub, et Lõuna-Eestis tähendab “koeraga puhkama minemine” lihtsalt puude vahel kolamist ja ujumisjärgselt auto pagassis kuivamist, siis Emma naeratab õrnalt, võtab lonksu filtrivett ja lausub: “Olenemata käppade arvust – me väärime paremat.”
Emma nädal Lõuna-Eestis oli peenelt kureeritud: igas peatuspaigas ootas teda sobiv park või matkarada, kvaliteetne interjöör ning piisavalt normaalsed inimesed, kes mõistsid – see koer ei maga põrandal. Sest olgem ausad – Emma ei reisi, ta resideerib.
Kubija sametised metsad ja hetked rõdul
Reis algas Kubija hotell-loodusspaas, kus metsahõng kohtub pehme vaibaga. Emma hindab vaikust, mille sees saab kuulata oravate liikumist ja oma mõtteid. Hotelli rõdul veedetud õhtu oli tema sõnul “rahustavam kui lavendlipadjal pikutamine, elades maailmas, kus kasse ei eksisteeri.”
Enne seda jalutati muidugi Kubija sametises männimetsas ja terviseradadel kuni paisjärveni, kus Emma hindas võimalust end kergelt vette kasta – just nii palju, et karv saaks uue tekstuuri ja mõtted muutuksid… ootamatult sügavaks. Kui ta oleks inimene, oleks ta ilmselt hakanud luuletusi kirjutama.
“Jalutamine täis kõhuga on ebasoliidne”
Emma soovitab minna Pühajärve äärde matkama “enne lõunasööki, mitte pärast – jalutamine täis kõhuga on ebasoliidne.” Metsarajad pakkusid just parasjagu seiklusi, aga olid piisavalt hooldatud, et heleda karvaga daam (nagu Emma) püsiks väärikalt puhas.
Pärast väikest väsimust oli loogiline samm liikuda edasi GMP Clubhotel ja Pühajärve restorani – kuhu Emma ei astunud, vaid saabus. Selles hotellis leidis ta õige tasakaalu aktiivse päeva ja kultuurse puhkuse vahel. Õigem oleks öelda lausa teine kodu – hommikusöök tuuakse voodisse ja menüükontroll on täielikult sinu käppades. Talle meeldis eriti personal, kes oskas koeraga rääkida nii, et ei kasutatud beebihäält. Haruldane oskus.
“Toas oli vaip, mis ei karjunud 80ndate järgi”
Kui oli aeg veidi linnamelu kogeda, valis Emma Tartu. Hotell SOHO sobis talle kohe – toas oli vaip, mis ei karjunud 80ndate järgi ega kutsunud nuuskima asju, mida oleks parem unustada.
Emma naudib linnaparki, aga ainult siis, kui selle ääres saab istuda ja kriitilise pilguga möödujaid jälgida. Toomemägi, Keskpark ja Emajõe-äärsed promenaadid sobisid kõik tema päevakavasse – jalutuskohad, kus on kombineeritud kultuurihõng, hea seltskond ja kergelt hedonistlik ilme.
Reisi lõpuks oli selge: Emma ei olnud lihtsalt puhanud – ta oli inspireeritud. Ja ta soovitab kõigile koertele, kes tunnevad, et nad väärivad rohkem kui kuuti ja konservi, pöörata pilk lõuna poole.
Emma ütleb, et tema jaoks oli see reis täiuslik balanss – natuke jalutamist, palju puhkamist ja iga päev vähemalt üks inimene, kes hüüdis: “Issand, kui nunnu koer!” Ja see on ju päeva lõpuks kõik, mida üks tõeline seltskonnastaar vajab.
Emma reisinipid:
- Kerged lokid, kerge karv, kerge elutüdimus – ideaalne spaa-look.
- Ära liialda energiaga. Vaikne šikk on usaldusväärsem kui propellerina tiirlev saba.
- Hotelli fuajees jaluta enesekindlalt, justkui sul oleks broneering oma nimele.
- Ükskõik kui väike sa oled – kehahoiak ütleb kõik.
- Väike stiilne veepudel ja kerged maiused – essentials only. Sa ei pea kogu kodu kaasa võtma. Piisab, kui võtad selle osa, mis sind kõige paremini esindab.
