![\"\"](\"https:\/\/visitsouthestonia.com\/community\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/363360734_255890223886772_8146218057609482079_n-1200x800.jpg\")
Nii nagu taastava p\u00f5llumajanduse karjamaal pole umbrohtu, pole seda ka vastupidavas toidus\u00fcsteemis \u2013 me k\u00f5ik oleme seotud ja vajalikud. <\/strong>Iga niidutaim v\u00f5i umbrohuks arvatud malts porgandipeenras peaks meile meenutama, et j\u00e4tkusuutlik, keskkonda s\u00e4\u00e4stev ja tervislik toidulaud s\u00f5ltub paljuski keskkonnast ja kliimav\u00f6\u00f6tmest, milles elame. Kuigi meil on teiste maade kogemustest palju \u00f5ppida, peame kriitiliselt hindama, kuidas see sobib meie oludesse ja nii sordiaretuses kui taastavas p\u00f5llumajanduses arvestama edaspidi p\u00f5ua\u00f5rnade taimede v\u00e4iksema osakaaluga.<\/p>\n\n\n\n Nii taimetoidu eestk\u00f5neleja Maru Metspalu kui ka veisekasvataja Airi K\u00fclvet r\u00f5hutasid, et igap\u00e4evane men\u00fc\u00fc ei pea ilmtingimata sisaldama k\u00f5igil kolmel toidukorral liha. Kvaliteetne liha ongi kallis, klient on ja j\u00e4\u00e4b hinnatundlikuks ning alternatiividega harjumine pikas perspektiivis on paratamatu. Toidujulgeoleku teemadel diskuteerinud folklorist Reet Hiiem\u00e4e juhtis t\u00e4iendavalt t\u00e4helepanu, et rikas toidulaud ei pea ilmtingimata t\u00e4hendama toidukultuuri globaliseerumisega kaasa minekut, vaid hindavat tagasivaatavat pilku juurte juurde. Sealjuures on oluline ka \u00fcmbritsev kontekst \u2013 hernep\u00f5ld v\u00f5ib k\u00fcll kutsuda nostalgiliselt lapsep\u00f5lve meenutades peatuma, kuid kaasaegsete p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinate j\u00e4ljed p\u00f5lluveerel r\u00e4\u00e4givad millestki muust.<\/p>\n\n\n\n Kust siis algab teadlikkus? Ikka kodust.<\/strong> Nii mahetootjad, teadlased kui toidugurmaanid olid \u00fchel n\u00f5ul, et toitumisharjumisi kujundab ennek\u00f5ike kasvukeskkond ja \u00fcmbritsevad hoiakud \u2013 kodus, koolis, lasteaias. T\u00f5rkekohaks saab sageli aga toidupoliitika \u2013 nii riiklik, regionaalne kui kogukonnatasandi oma.<\/p>\n\n\n\n Kogukonnatasandil n\u00e4ib takistuseks kujunevat eestlaslik individualism \u2013 eelistatakse toimetada \u00fcksi, kuigi m\u00f5istlikum oleks j\u00f5ud ja teadmised \u00fchendada. Nii ei ole n\u00e4iteks paljud EL toetuste teel rajatud kogukonnak\u00f6\u00f6gid saanud eestvedajate v\u00e4simisel sisse oodatud hoogu. T\u00f6\u00f6tavat ei n\u00e4i ka erinevad lahendused, mille eesm\u00e4rgiks on l\u00fchike tarneahel ehk kohaliku ja mahetoodangu otse tavatarbijani toimetamine. Krista Kulderknup, Eesti mahemajandusettev\u00f5tete katusorganisatsioonist Organic Estonia: \u201eMaal toimuvad k\u00fcll OTTid (toim: otse tootjalt tarbijale<\/em>), kuid seal saab kaup kiirelt otsa. Alati ei taha toitu veebist ette tellida. Sooviks spontaanselt minna ja osta otse tootjalt.\u201c Toiduajaloolane \u00dclle Jukk lisab samuti, et ka e-platvormid ei n\u00e4i Eesti kontekstis olevat hea lahendus, kuna kipuvad paari aastaga h\u00e4\u00e4buma. Tootja ja tarbija huvi seega kattub, ent kus on siis n\u00f5udluse ja pakkumise vahelised k\u00e4\u00e4rid?<\/p>\n\n\n\n N\u00e4ib, et koost\u00f6\u00f6s, v\u00f5rgustumises ja infovahetuses. Et keskkondlik jalaj\u00e4lg oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike, on vaja head ja mugavat lahendust nii tootjale kui tarbijale.<\/strong> Ja omakorda seda toetavat regionaalset ja riiklikku toidupoliitikat, ilmtingimata mitte rahalises v\u00e4\u00e4ringus. Kui riigihangete seadus seisab kohaliku toidu hankimisel tootja ja haridusasutuse vahel, on vaja muudatusi hankekordades. Kui toidutootjate v\u00f5rgustumine soodustab kohalike iseteeninduslettide teket v\u00f5i e-platvormide hingesp\u00fcsimist, on oma roll selles ettev\u00f5tja k\u00f5rval ka kohalikel omavalitsustel, maakondlikel arenduskeskustel ja regionaalset arengut toetavatel LEADER-tegevusr\u00fchmadel. Ants-Hannes Viira Maaelu Teadmuskeskusest: \u201eJ\u00e4rgmine MAK (toim: Maaelu Arengukava, 2030\u20132035<\/em>) periood v\u00f5iks seatud eesm\u00e4rke paremini j\u00e4rgida, et toimuksid suuremad muutused. Muutusi saavad luua aga ainult eluj\u00f5ulised ja targad tootjad, kes j\u00e4\u00e4vad ellu, kui riik neid toetab.\u201c K\u00f6\u00f6giviljatoodangu n\u00f5udlus Eestis on n\u00e4iteks sedav\u00f5rd suur, et ekspordiks toota ei oleks sisuliselt vajagi. K\u00f6\u00f6giviljatootja Margus Pau viitab, et kui koolitoidu osas kehtiks p\u00f5him\u00f5tteline otsus kasutada \u00fcle Eesti kohalikku mahetoitu, motiveeriks see paljusidki tootjaid muuhulgas ka eetilistel kaalutlustel mahetootmisele \u00fcle minema.<\/p>\n\n\n\n Mida \u00c4ksi [eel]arvamusfestivalilt kaasa sai?<\/strong> Peaasjalikult teadmise, et \u00fckski tootja, ei suur ei v\u00e4ike, ole peamine, kes tarbija v\u00e4lja k\u00e4idavast summast suurima k\u00e4ibe v\u00f5i kasumi saab. Ka selle, et lisaks mahedale on oluline ka kohalik ja ilmtingimata ei t\u00e4henda mahe v\u00f5i kohalik oluliselt kallimat. V\u00f5rdluseks \u2013 kui koolitoidu p\u00e4evahind kohaliku mahetoidu puhul oleks 1.30, siis mittemahe on vaid 20 senti odavam, mis ei tundu just kulukas hind tasuda puhta ja v\u00e4rske, kodumaistelt p\u00f5ldudelt p\u00e4rit tervisliku toidu eest. <\/p>\n\n\n\n Kuklasse j\u00e4i ka m\u00f5te, et kui v\u00e4iketootja ei j\u00f5ua toodanguga tarbijani ja tarbija ei leia v\u00e4iketootjat \u00fcles, siis kuidas jaotuvad lahendustes osakaalud. On see rohkem teadlikkuse k\u00fcsimus v\u00f5i pealehakkamise rida. V\u00f5i hoopis rolliootus raamistavale ettev\u00f5tlust reguleerivale seadusandlusele. Ja kas tulevikukurss lahendustele on rohujuuretasandilt ladvikusse v\u00f5i vastupidi suunatud.<\/p>\n\n\n\n Millest \u00fcksikisikutasandil alustada? Panelistid avaldasid lootust, et ehk koduaia taimede tundma\u00f5ppimisest ja kaalika toidulauale tagasi kutsumisest.<\/strong> Viie aasta p\u00e4rast tahaks Eestis n\u00e4ha v\u00e4hem taimepimedust ja rohkem teadlikkust piirkondlikust traditsioonilisest toidust. Suurim innovatsioon saaks olla loobuda toidukultuuri globaliseerumisega kujunenud harjumustest ja meenutada talupojatarkust, et herned kasvavad kaunas.<\/p>\n\n\n\n \u00c4ksi [eel]arvamusfestival on osa Tartumaa toidus\u00fcndmuste sarjast Tirin, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 L\u00f5una-Eesti kogukonnaprogrammi. Sel s\u00fcgisel saab \u00c4ksi [eel]arvamusfestivalist hargnema hakanud m\u00f5ttearendusi edasi m\u00f5elda j\u00e4rgmistel Tirina sarja kuuluvatel koolitustel ja t\u00f6\u00f6tubades. Toidutarkusi jagatakse neil nii lastele, professionaalsetele kokkadele kui ka toiduarmastajatele. Septembrist algavad Eesti P\u00f5llumajandusmuuseumis taas eakatele suunatud t\u00f6\u00f6toad Saame kokku leivatares ning oktoobris oodatakse k\u00f5iki toiduhuvilisi Kokakooli. Tartu Rakenduslikus Kolled\u017eis on tulekul koolitused nii professionaalsetele toitlustajaile kui ka asjaarmastajaile nii keskkonnas\u00f5braliku toitlustamise kui ka eritoitude kohta. Sibulateel saab alguse toitlustajatele m\u00f5eldud veinikoolituste sari ja Tartu Lasteaias Lotte viiakse l\u00e4bi j\u00e4rjekordsed Meelte Kooli tunnid, mis aitavad lastel k\u00f6\u00f6giviljadega s\u00f5braks saada.<\/p>\n\n\n\n Toidusarja Tirin eesm\u00e4rk on koondada piirkonna toiduvaldkonna v\u00f5rgustikku v\u00e4\u00e4rtustades kohalikku toorainet, toitu ja traditsioone. Sarja korraldavad Tartu kultuuripealinn 2024 korraldusmeeskond, LEADER tegevusr\u00fchm Tartumaa Arendusselts, piirkonna kohalikud omavalitsused, toiduvaldkonna v\u00e4iketootjad-ettev\u00f5tjad ja tegusad kogukondade liikmed. \u00dcritusesarja programm on leitav https:\/\/www.tartumaa.ee\/ tirin<\/a><\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/visitsouthestonia.com\/community\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/must-nool.png\")
Rohkem infot