Võrumaal on tulemas lõõtsameistrite uus põlvkond

Posted on

Eelmisel neljapäeval lõppes Võrumaa Kutsehariduskeskuses Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamise kursuse esimene õppesessioon ning kevadel peaks Eestis olema juures 15 inimest, kes on suutelised oma kätega Võrumaa ikoonilise lõõtsapilli valmis meisterdama.

Kursuse näol on tegemist MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse ühisprojektiga, mida rahastab Võrumaa Partnerluskogu ja mis toimub juba teist aastat. Legendaarse pillimeistri lapse-lapse-lapselapse Priidu Teppo sõnul oli huvi kursusel osalemise vastu jätkuvalt suur ja seda isegi vaatamata kopsakale 1100 euro suurusele osavõtutasule. “Kursusele pääses 15 ininimest, kuid huvilisi oli paarkümmend, seega olime sunnitud tegema valiku,” rääkis Priidu Teppo. “Panime osalejatele südamele, et nad peavad selle kursuse lõpuni tegema ja pärast esimest sessiooni polnud küll kellelgi sellist nägu, et sooviks käega lüüa.” Ka eelmisel lõõtsavalmistamise kursusel polnud ühtegi katkestajat, kuna kursusel osalejad olid väga toetavad ning üksteist abistati nii nõu ja jõuga. Lõõtsavalmistamise kursuse osalejate hulgas on nii neid, kes ei oska veel pilli mängida, kui ka neid, kes pole varem väga palju puutööga kokku puutunud. Kadri Mähar MTÜ-st A. Teppo Lõõtsatalu möönis, et kursusel tuleb kindlasti varasem puutöökogemus abiks, kuid samas on kursusel olnud naisi, kellel eelnev kogemus üsna vähene, kuid kes on ikkagi hakkama saanud.

Tulevased pillimeistrid

Priidu Teppo ja Kadri Mähar on võtnud südameasjaks nii Teppo lõõtsa kui ka lõõtsamängimise propageerimise. Paraku selgus lõõtsalaagreid korraldades, et huvi lõõtsamängu vastu on suur, kuid pille, millel mängida, napib. Samuti on üsna krõbedad Teppo lõõtsade hinnad, mis algavad 3000 eurost. “Mõte tuligi sellest, et kui tegime mullu lõõtsapillimängijate kursused, siis selgus, et pille, millel mängida, eriti pole. Ja kuna just siis avanes Leader-meede, viisime võrrandi kokku ning koos Võrumaa Kutsehariduskeskusega panime kokku koolitusprogrammi, mida viivad läbi lõõtsaõpetaja ja pillimeister Heino Tartes  ja Taavi Pumbo” rääkis Kadri Mähar. Teppo ei teinud saladust, et nad loodavad kursuselt eelkõige lõõtsameistrite järelkasvu ja pelgalt lootus see pole, kuna mõned eelmise kursuse läbinutest teevad juba oma teist pilli. “Eesmärk oligi saada mitte niivõrd pille, kui pillimeistreid. Ja praegused pillimeistrid on väga altid oma teadmisi jagama, sest ka vana Teppo ei hoidnud teadmisi vaka all ning ainuke, millesse ta õpipoisse ei pühendanud, oli keelte sissepanek,” teadis Priidu Teppo. Sestap ongi liikvel ka lõõtsasid, kus mees tegi oma lõõtsa ise valmis, kuid lasi August Teppol sinna keeled sissepanna. Muide, lõõtsade keeled on seni tulnud Itaalist ja Tšehhist, kuid Eestis on andunud lõõtsafännid hakanud ka ise keeli tegema.

Lõõtsamängu tagasitulek

Võrumaal pole lõõtsamäng kunagi täiesti unustusehõlma vajanud ja Võrus on lõõtsa võistumängimisi läbiviidud pea viimased pool sajandit. Kuid kui aastatel 1971-1995 toimusid võistumängimised üle aastate, siis nüüd on need juba iga-aastased. Eriti tegi Kadri Mäharile ja Priidu Teppole rõõmu asjaolu, et lõõtsamängimine on populaarne noorte hulgas, kes võivad mängida suisa tundide kaupa. Küsimusele, mis võib peituda lõõtsapilli fenomeni taga, arvas Kadri Mähar, et lõõts on lõunaeestlastele kuidagi väga oma pill, mille heli on meile justkui emapiimaga antud. “Lõõtsapill on osa meist ning seetõttu on ka kursusel meil inimesi, kes teevad lõõtsa mitte endale, vaid oma lastele ja isegi lastelastele,” ütles ta.