Urvastes kogub hoogu kogukondlik ettevõtlus

Posted on

Urvaste südames seisab möödunud sajandi alguskümnenditest pärit väärikas koolimaja, kus paraku lastele tarkusejagamine lõppes aga ligi 20 aasta eest. Nüüd tegutseb koolimajas omalaadne külaselts, mille üks peamisi eesmärke on läbi kogukondliku ettevõtluse külaelule hoogu anda.

Urvaste Külade Seltsi juhatuse liige ja üks peamistest mootoritest on Airi Hallik-Konnula, kes aastaid tagasi kolis Urvaste kanti elama. Ajakirjandusharidusega noor naine oli samas maale kolides kindlalt seda meelt, et elu, kus maale käiakse vaid magamas, ta endale ei soovi. Samas pole töökohtade nappus maal mingi saladus, mistõttu  üks võimalustest oligi luua endale ise töökoht. “Ma kaalusin ka varianti hakata ettevõtjaks, kuid samas pole ma klassikaline ettevõtja tüüp. Jah, mul meeldib ideid genereerida ja neid ka ellu viia, kuid mul meeldib seda teha koos teistega,” rääkis ta.

Koostegemisel pikk traditsioon

Urvaste kandi rahval on koostegemisel juba pikk traditsioon – Urvaste Külade Selts korraldab juba 11 aastat igal kevadel toimuvat urbanipäeva laata, mis leiab aset Urvaste pastoraadi pargis. “Urbanipäeva laadast on aastatega kujunenud sündmus, kuhu osad müüjad tulevad päris kaugelt ning kus juba talvel hakatakse uurima, kuna laat jälle toimub,” rääkis Airi Hallik-Konnula, lisades, et kahjuks ei saa nad ka osalejate arvu suurendada, kuna pastoraadi ümbrus seab oma piirid. Kaheksa aastat tagasi sündis aga Urvaste ettevõtlikel inimestel mõte hakata külaseltsi egiidi all tootma kama, millest saadud tuluga rahastada külaseltsi ettevõtmisi. Praeguseks on Urvaste kama jõudnud Selveri ja Biomarketi lettidele ning samuti müüvad Urvaste kama teiste seas ka Loona talu, Sangaste Rukki Maja, Tartu ja Pärnu taluturg ning Lõuna-Eesti toiduvõrgustik, kusjuures 2015. aastal pälvis Urvaste kama parima mahetoote tiitli. 

Kuid see pole veel kõik. Koostöös Urvaste kogudusega ja Siidrikojaga hakkas külaselts villima koguduse õunaaiast korjatud õuntest õunamahla, mida turustatakse ubinavurtsu nime all ja millest saadud raha eest pannakse õlg alla ka koguduse tegemistele. Samuti on külaselts turule toomas ka tervislikke maiuseid, mida nad ise tituleerivad siis ubinanipsideks ja pohlakeelekesteks. “Kohalik teravili, oma kätega korjatud õunad ja metsamarjad on liiga väärtuslikud, et kõik lihtsalt hulgiostjale maha müüa. Parem teeme neist ise midagi head,” ütles Airi Hallik-Konnula. Külaseltsil on kogu aeg olnud tihe koostöö ka kogudusega, kuna Urvaste kirik oma pastoraadiga on ju kihelkonna süda ning Hallik-Konnula lisas, et siinsel rahval on ka kirikuõpetajaga vedanud. Seetõttu peabki selts urbanipäeva laata just pastoraadi pargis ja õunamahla müügist saadud raha oli projektiraha kõrval suureks abiks vana õunaaia kordategemisel.

Külaselts kui inkubatsioonikeskus

Airi Hallika-Konnula sõnul ongi nemad Urvastes valinud külaelu edendamise tee läbi ettevõtluse, sest parim viis tutvustada kodukohta, on teha seda läbi omatoodete. Teisalt võimaldab kogukondlik ettevõtlus inimestel oma unistusi ägedamast külast kohapeal teostada, ilma et peaks ilmtingimata kuhugi “päris tööle“ minema. Külaseltsi kasutuses olevast endisest Urvaste koolimajast ongi juba praegu saanud omalaadne inkubatsioonikeskus, kus lisaks omatoodete valmistamisele kaasatakse ka ettevõtjaid ja teenusepakkujaid. Nii tegutseb koolimajas praegu üks käsitööettevõtja, külarahvast teenindavad kokkuleppel maniküür-pediküür ja juuksur ning huvi on ülesnäidanud ka fotograaf. Üks puutöömeister on saanud aga seltsimajast sellise tuule tiibadesse, et pidi ruumipuudusel oma töökoja kolima Setomaale – ühte teise tühjaks jäänud koolimajja. “Tegime kunagi külaseltsi arengustrateegia ja seda on praegu väga põnev lugeda, sest siis mõtlesime, et käive võiks olla aastas paartuhat eurot, kuid nüüd oleme juba käibemaksukohuslased ja oleme loonud poolteist töökohta,” ütles Halliki-Konnula, kelle sõnul seisab uuel aastal ees uue strateegia loomine. “Meil oleks vaja teenida nii palju, et saaks veel paar inimest tööle võtta ja ega minu endagi sissetulek projektide juhina ei ole ju pidev ega teab mis suur.” MTÜ Urvaste Külade Seltsi käsutuses olevast koolimaja ülalpidamiskulud katab suuresti kohalik omavalitsus, kuna selle eest pakutakse majas avalikke teenuseid nagu külakino, kultuurisündmused, külakapelli ja rahvatantsijate harjutamisvõimalus, pesupesemise teenus, jne. Hoone jooksva remondi ja meeskonna tasustamise eest peab aga hea seisma külaselts, mistõttu seltsile ongi eluliselt tähtis, kuidas maja paremini kasutusele võtta. “Tegelikult kulub ikka tohutu energia mõttetööle, kuidas mõnda sündmust korraldada, toiduainete valmistamise ja pakendamise puhul on kümneid pisiasju, mida tuleb silmas pidada ja kooskõlastada, vana koolimaja ja sisustuse puhul on sada kohe lahendamist vajavat remondiküsimust,” loetles ta oma igapäevategevusi.

Külaselts kui kogukondliku ettevõtluse näide

Airi Halliki-Konnula kasutab külaseltsi tegemistest rääkides sõna kogukondlik ettevõtlus ja seda põhjusel, et lisaks loodud töökohtadele moodustavad suure osa külaseltsi toodete tarbijatest külarahvas, kes on samas ka ise innustunud kohaliku toodangu propageerijad. “Minu käest on küsitud, miks ma ei tee kõike seda eraettevõtjana, kuid kogukondlik ettevõtlus motiveerib mind palju enam. Selliseid külaelu edendamise pesad aitavad säilitada paikkondlikku kultuuri ja siduda erinevaid põlvkondi. Mul on hea meel, et näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapital on sotsiaalse ja kogukonnaettevõtluse käivitamist paljudes paikades toetanud, seda teemat peaks ka riigi tasandil rohkem teadvustama.”