Triinu Laan: Uma Pido pole pelgalt laulupidu, see on hindätiidmise (identiteedi) pido

Posted on

2. juunil toimub Võrus Kubija lauluväljakul järjekorras juba viies võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Uma Pido sünni ja kõigi pidude korralduse juures olnud (neist kolme peo peakorraldajana) Triinu Laane sõnul on võrokeste laulu- ja rahvapeost kujunenud midagi tunduvalt enamat kui pelgalt laulupidu.

Kaitsed Tartu Ülikoolis magistritööd, mille teemaks on Uma Pido?

Nii tõesti on ja kui kõik hästi läheb, siis kaitsen tänavu vahetult enne Uma Pido Tartu Ülikooli kultuurikorralduse erialal magistritööd, mis analüüsib peokorraldust ja käsitleb Uma Pido kui kultuuripärandit kandvat ja ka kasutavat sündmust. Uma Pido traditsioon on küll ainult kümme aastat vana, kuid kultuuripärand, mida ta tänapäevaselt, loominguliselt ja julgelt tõlgendab, on vana ja väärikas ning väärt elavana hoidmist.

Kas võib öelda, et oled Uma Pido ristiema, kuna just Sina andsid talle nime?

Jah, juhtus küll nii, et kui tulevast võrukeelset pidu planeerides sellele nime otsiti, siis ütlesin mina selle esimesena välja. Aga kui Uma Pido ideest rääkida, siis see on juba tosin aastat vana ning selle käisid esimest korda välja toonased Võru ja Põlva maavanemad Ülo Tulik ja Urmas Klaas. Nende soov oli arendada Põlva ja Võru maakonna vahelist kultuurialast koostööd ning leiti, et üks omakeelne laulupidu oleks selleks suurepärane võimalus. Mõte leidis kiiresti toetajaid, peeti mitmeid mõttetalguid ja siis tõesti tulin mina mõttele, et peo nimi võiks olla Uma Pido. Mind inspireeris tolleks hetkeks mitmed aastad edukalt tegutsenud ja rahva hulgas populaarne võrukeelne ajaleht Uma Leht ja mul on väga hea meel, et sõna Uma elab oma elu edasi ja nii meil on nüüd lisaks juba ka Uma Mekk. Neid Uma tooteid või sündmusi võiks veelgi tulla.

Esimene pidu oli 2008 aastal, mil laulusõnu kasutades muserdas Eestit vaesus ja majanduskriis. Kuidas see ennast peokorralduses tunda andis?

Kusjuures üldse ei andnud. Erasponsorid on pidu igal korral toetanud, aga üks suurematest toetustest on just esimese peoga seotud – oleme Semuehitusele, kes meie sponsorite tänuväärsele reale alguse tegi, siiamaani tänulikud. Oma õla pani tookord alustava uue sündmuse toetusega alla ka EAS, nii et tulime kenasti toime. Ja üldse on meie peol toetajate ja kaasamõtlejatega vedanud. Sel korral näiteks oli meil tõsine mure Kubija lauluväljaku ajapikku lagunenud ja seetõttu järjest vähendatud pinkidega – me ei olnud kindlad, kas pealtvaatajatele ja lauljatele kohti jätkub. Aga see ei jäänud ainult meie mureks, vaid õla panid alla kõik Võru maakonna omavalitsused Võrumaa Arenduskeskuse eestvõtmisel. Tänu neile on nüüd Kubija metsaalune piisava arvu pinkidega publikut ootamas. Igatahes on Uma Pido vili langenud viljakasse pinnasesse, sest kui esimesel aastal osales meil üle paari tuhande laulja, siis kõigil järgnevatel pidudel on lauljaid olnud üle 3000. Tänavusel juubelipeol on meil Kubija laulukaare all aga juba pea 4000 lauljat, täpsemalt siis 3800. Aga kui arvestada siia ka pealtvaatajad, eelüritustel ja Uma Pido laadal osalejad, siis küündib peost osavõtjate arv julgelt 10 000 inimeseni. Kuna viimasel rahvaloendusel ütlesid 75 000 inimest, et nad oskavad võro keelt, siis võib öelda, et Uma Pido toob kokku päris suure osa kõigist võrokestest.

Milles siis Uma Pido fenomen peitub?

Ma arvan, et oleme suutnud Uma Pido panna võtmesse, mis sobib nii vanadele kui noortele ja see ongi ju eesmärk – puudutada kõiki inimesi, jutustada iga kord lugu, mis puudutab südant ja seob meid kodukandiga. Tahame näidata, et võro keele ja kultuuri näol pole tegemist mingi muuseumieksponaadiga. Iga peol oleme üritanud jõuda inimesteni erineval moel – tuletanud meelde juurte tähtsust, rääkinud koju tagasi jõudmisest, Võhandust kui pühast jõest, puudest meie elus… .Uma Pido traditsioon ei ole nii vana, et meil oleksid juba täiesti väljakujunenud sakraalse alatooniga laulud, milleta ei möödu ükski pidu. Kuid kuna tänavu on tegemist ikkagi juubelipeoga (10 aastat esimesest toimumisest, 5. pidu ja muidugi Eesti Vabariigi 100. sünnipäev), andsime eelmisel aastal võimaluse rahvale lüüa kaasa tänavuse peo lugude valimisel. Osavõtt oli aktiivne, mistõttu võib öelda, et juubelipeo repertuaar on meie oma rahva nägu – nagu omamoodi soovikontsert.

Sakraalsusest rääkides, kas võib öelda, et Uma Pido on selline, väikese vimkaga, et mitte öelda ummamuudu pido?

Meil pole suurte laulupidude taaka, mistõttu võime tõesti lubada endale rohkem vimkasid – tuletagem meelde näiteks Laheda Muttide vahepalu 2013. aasta peol või Winny Puhhi „vahelesegamist“ 2016. aasa peol. Muide, eksivad need, kes arvavad, et vanemale põlvkonnale vimkad ei meeldi. Vastupidi, Winny Puhh võeti väga hästi vastu! Ka tänavune pidu ei möödu üllatusteta, kuid jäägu need esialgu saladuseks.

Kas võib öelda, et Uma Pidost on kujunenud ka omalaadne võrokeste kokkutulek?

Täiesti. Põlva- ja Võrumaa rahvas tulevad Uma Peole, kuna see on ju nende kodus, kuid palju on neid, kes elavad praegu mujal, kuid kelle juured on Võromaal. Neid on nii publiku hulgas, kui laulukaare all, kusjuures sageli on nii, et kui kuskil mujal Eestis tegutsevas kooris on kasvõi üks võrokene, siis agiteerib ta kogu koori pittu tulema. Kuid meie peole on tulnud ka koore, kellel pole mingit sidet Võromaa ja meie kultuuriga, kuid kellele meeldib meie peo õhkkond. Neile oleme öelnud, et kui koju tagasi lähete, mõelge siis, kust teie pärit olete ja kus on teie juured. Tänapäeva üleilmastuvas maailmas on see teadmine väga oluline, sest meil on vaja mingit pidepunkti, et siin maailmas püsima jääda ja end kindlalt tunda. Uma Pido – see on üks hindätiidmise pido, see on nagu üks kindel linn ja varjupaik, kuhu tulevad kokku inimesed, kes räägivad ja mõtlevad ühtemoodi ja kes tunnetavad samamoodi meie kultuuri. Uma Pido on ka keeletegu, sest see annab võimaluse inimestele, kes elavad mujal ja iga päev seda teha ei saa, rääkida võro keeles. Meid on ju nii vähe – 75 000 inimest, kes on kinnitanud, et on osa võro kultuurist, seega peame hoidma seda habrast kultuurikildu globaliseeruvas maailmas, kus paljud väiksed kultuurid on läinud igaviku teed. Seega pole Uma Pido pelgalt laulupidu, vaid midagi hoopis enamat.