Urvaste kirik ja Uhtjärv

Kummad on kangemad – “atükõsõ” või “mustakõsõ”

Urvaste kuulub Võrumaa kolme kihelkonna hulka, mis olid arvatavasti välja kujunenud juba Muinas-Eesti ajal. Urvaste keskus oli ilmselt Uhtjärve kohal oru põhjanõlvalt kõrguv linnamägi.

Urvaste ürgorg jagab kihelkonna kahte võrdsesse ossa – nii ruumiliselt kui ka rahvapärimuslikult. Orust lõuna poole jäävate Vana- ja Vastse-Antsla valdade elanikke kutsutud “atükõsõ” ning põhjapoolsete Urvaste ja Linnamäe valdade elanikke “mustakõsõ”. Esimene on tuletatud Antsla nimest, teine aga mustast värvist. Nimelt oli Urvaste rahvarõivas ühtlane kogu kihelkonna ulatuses vaid mustriliselt, ent seal, kus lõunapoolseil elanikel oli hall, oli põhjapoolseil must värv.

Uhtjärve kirdekaldal asub Urvaste linnamäe nn Vana linna ase. Uhtjärvega on seotud arvukalt muistendeid.

Uhtjärve ürgoru nõiariigi sünnilugu jutustab, et sorts pääsenud magava Uhti käest põgenema. Nimelt tahtnud sorts Uhtit uputada, aga kangelane ärganud müdina peale üles, mispeale sorts ennast mustaks härjaks moondanud ja muudkui pagenud, aga polevat jõudnud kuigi kaugele, kuna näinud, et tema tembust järv sündinud. Jäänud siis pidama oru kaldale, koht meeldinud, rajanud enesele Nõiariigi ürgorgu. Ajapikku trikitanud edasi, uputanud kirikukellad järve, peitnud järve õige nime kirikutorni muna alla, ajanud vee alla noorpaari, kes õde-venda olnud. Lõpuks vedanud musta härjagi vee alla ja teinud parunite aegadel kõiksugu nõiatempe.