Peipsi järve rand Mustvees

Peipsi järv Mustvee lähedal

Peipsi järv Mustvee lähedal

Omapärase rahvakillu kodu

Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindalalt Euroopa neljas järv. Peipsist suuremad on Laadoga, Äänisjärv ja Vänern. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets. Järvel on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 kilomeetrit.

Mustvee on viie kiriku linn. Leidke üles vanausuliste kirik, Püha Imetegija Nikolause Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik, Mustvee Halastuse ja Püha-Kolmainsuse Ainuusu koguduse Püha Troitskaja Ühisusu kirik, Mustvee Evangeelne Luterlik kirik ja Mustvee Betaania koguduse palvemaja. Kui nendesse ka sisse saate vaadata, olete osa saanud rikkalikust kultuuripärandist, mida nii palju ühes kohas koos pole kusagil mujal Eestis.

Vene vanausulised (starovero) elavad Peipsi järve läänekaldal juba üle kolme sajandi. Vanade õigeusukommete pooldajad, kes ei võtnud omaks Venemaa patriarhi Nikoni ja tsaar Aleksei Mihailovitši 1650. aastate kirikureforme, olid sunnitud oma kodukülad maha jätma ja põgenema. Reform seisnes jumalateenistuse raamatute parandamises ja rituaalide muutmises Kreeka emakiriku järgi.

Praeguseks on vanausulisi Eestis umbes 15 000. Mustvee vanausuliste kõnes on säilinud põlist pihkva murret.

NB! Mustvee kollane aken avatakse 13.juulil 2013