Roosiaed, mis ühendab mineviku kaasajaga

Posted on

Roosid on vaieldamatult ühed kõige majesteetlikumad lilled ning mingil omapärasel moel on nad justkui sidemeks erinevate ajastute ja maailmade vahel. Polnud ju tõenäoliselt 1160. aastal ühel tundmatul kloostri aednikul õrna aimugi, et kunagi kasvab tema aretatud roos Liivimaa karmis kliimas. Täpsemalt Põltsamaa roosiaias.

  1. aastal aretatud Apteekriroos on üks pea tuhandest roosisordist, mis kasvab Põltsamaa Roosiaia enam kui hektari suuruses kollektsiooni- ja tootmisaias. Kuid tegemist pole ainukese aastasadu vanu roosisordiga, mis siiani Põltsamaa Roosiaias silmailu pakuvad. Vanu pargiroosi sorte on Põltsamaal omajagu.

Aiandushuvilistele ei pea paarkümmend aastat tegutsenud Põltsamaa roosiaeda tutvustama, koos Lätis asuva Rundale lossi rosaariumiga kuulub Põltsamaa Euroopa kümnekonna suurima rosaariumi hulka, mistõttu aastaid on roosiaia parkla hooajal täis huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Paraku pole aastad vennad ja nii tõdes ka roosiaeda majandava OÜ Eesti Roos omanik ja juht Annela Orasi, et välisturiste on viimastel aastatel vähemaks jäänud.

“Põhjus on suures osas selles, et meie hinnad on tõusnud, kuna ka Eestis küsitakse oma toodete eest ausat hinda ja see on meie põhjanaabrite ostuindu vähendanud,” muigas ta.

Kliima teeb kurja

Siiski ei tee roosiaia perenaisele muret mitte niivõrd väliskülaliste väheses, vaid asjaolu, et üha soojenev kliima paneb roosikasvatajad suurte väljakutsete ette.  “Nagu ütles Andres Tarand 20. augustil presidendi roosiaia vastuvõtul: Eestisse jääb vaid kaks aastaaega: kevad ja sügis. Paraku lüheneb siis niigi lühike roosihooaeg veelgi ja roosid ei jõua siis enam üldse õitseda, rääkimata haigustest, mida niiske ilm kaasa toob. Pole ka enam külmi talvi, mis võtaks ära kahjurid, nii et perspektiiv on pikas plaanis sünge,” jagas Annela Orasi oma muremõtteid.

Kuid praegu pole veel kõik liustikud sulanud ja veel tänavu suvel oli aed veel ilusas õieehtes.  Kuid millal oleks õige aeg roosiaeda tulla?

“Roosid hakkavad õitsema juunis ja põnevamad ongi siis õieehtes pargiroosid, mis hämmastavad külastajaid kõige enam, kuna nende hulgas on sammalroosid, sajalehised roosid, borboonroosid või lihtõielised kurdlehised roosid, mida peetakse suisa kibuvitsadeks.  Sõltumata ajast võib siia tulla, sest alati on mingi põõsas, mis üllatab,” rääkis ta.

Tänavune moevärv on lilla

Kuid nagu öeldud ei tulda roosiaeda mitte ainult lilleilu nautima,  vaid ka roositaimi ostma. Küsimusele, kas on mingi moevärv või –sort, mida kunded eelistavad, vastas Annela Orasi pikemalt mõtlemata: lilla.

“Moes on lillad roosid, mis enamasti on ka tugevalt lõhnavad – kõige sinisem roos Rhapsody in Blue, Blue River, Novalis, Minerva – need on müüginimekirjas esimesena läbimüüdud”. Annela Orasi enda eelistus on endiselt valged roosid. “1958. aastal aretas Kordes roosisordi Schneewittchen – sort,  mida me igal aastal endiselt hästi müüme, sest kuigi tuleb peale uusi ja häid roosisorte, siis terveid ja vastupidavaid vanu sorte me välja ei vaheta,” põhjendas Annela Orasi, miks nad Saksamaa kuulsa roosiaretaja sorti oma tootenimistus hoiavad.

Rooside maailm ongi tegelikult pidevalt muutuv ja igal aastal tuleb juurde kümneid uusi roosisorte, kuid nagu öeldud, leiab Põltsamaa roosiaiast siiani ka vanu, meie kliimasse sobivaid häid  roosisorte. Aias on endiselt alles ka Eestis aretatud sordid nagu näiteks Mõrsjaroos, Koit, Kevad jt.

Huvi rooside vastu ei vähene

Nagu öeldud, pole roosikasvataja elu Eestis teab mis lilleline, kuna suved pole enam need, mis nad võiksid olla ning ka konkurets on läinud tänu lõunanaabritele üsnagi teravaks. Põltsamaa roosiaed on lõpetanud Eesti aianduslaatadel käimise, kuna seal annavad tooni Läti roosikasvatajad, kes müüvad odavaid, üheaastasi pistiktaimi. Põltsamaa roosiaed müüb aga korralikke suuri kaheaastaseid taimi ning on seisukohal, et roosid on luksuskaup ja ei peagi olema odav ning igal laadal juhuostjale kättesaadav – kellel soov korralikke istikuid koos asjatundjate nõuannetega osta, leiab tee Põltsamaale.

Põltsamaa roosiaed üritab ajaga sammu pidada ning on viinud kokku  21. sajandi muutuva kaubanduse ning sajandite vanused roosid. Nimelt müüb roosiaed oma istikuid tänavu veebruarist ka e-poe kaudu ning kliendid on sellise võimaluse väga hästi omaks võtnud. “E-pood moodustab meie käibest juba kümnendi, mis on esimese hooaja kohta väga hea tulemus,” ütles Annela Orasi.

Roosiaia perenaise sõnul teebki talle head meelt, et nende klientide hulgas on väga palju noori inimesi, kes on huvitatud aiapidamisest ja roosidega tegelemisest.

“Tuleb minna müüma sinna, kus on noored inimesed ja nemad on teadagi internetis.  Olen päris aktiivselt kasutanud ka näiteks Facebooki ning saanud sealt väga palju uusi kliente. Eluga tuleb lihtsalt kaasas käia,” ütles Annela Orasi, kelle sõnul pole tänu e-poele roosiaia taimede müük summa-summarium vähenenud vaid on ikka stabiilne püsinud.

Tänavune hooaeg Põltsamaa roosiaias on lõppenud ja aed on külastajatele suletud ja aiand jätkab vana aiaosa renoveerimistöödega.  Järgmisel aastal tasub aga juba juunis aega külastada, mil silmailu hakkavad taas pakkuma pargiroosid.