Räpina paberivabrik – maailmatasemel nurgaprofiilide tootja

Vaadates Räpina paberivabriku iidseid müüre, on esmapilgul isegi raske uskuda, et nende vahel tegutseb praegu skandinaaviamaade suurim pakendite nurgaprofiilide tootja, mille tehnoloogiapark kuulub maailma tippude hulka.

Loomulikult pole see kõik tulnud tühjalt kohalt ning Räpina Paberivabriku juhatuse liikme Mihkel Peedimaa sõnul peitub üks nende edu saladustest selles, et nad pakuvad klientidele sisuliselt rätsepalahendusi. “Meie ei tooda lattu, oleme hästi kliendikesksed, samas kui enamik meie konkurentidest on mahutootjad. Meil ei lähe praktiliselt ühtegi kuud mööda, kuid me ei too välja mõnda spetsiaalselt kliendile arendatud toodet,” rääkis ta. Räpina paberivabrikut eristab oma konkurentidest veel üks nüanss – ettevõtte konkurentide hulgas on vaid kaks-kolm nurgaprofiilide tootjat, kellel on ka paberimasin. Ülejäänud ostavad toorme sisse. 

Ettevõtte on kõvasti panustanud ka tehnoloogia arendamisse – 2005. aastal käivitati vabrikus esimene Prantsuse päritolu pakkenurkade liin ja aastatel 2010 -2014  lisandusid veel neli uut liini Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Lisaks on ehitatud mitmeid ainulaadseid seadmeid koostöös eesti inseneride ja masinaehitajatega, mistõttu ettevõte on oma masinapargiga Euroopas vaieldamatult esirinnas. Mihkel Peedimaa lootis ka, et KIK-i toel saab kaasajastatud ka paberimasina kuivatusosa ja kui see töö tehtud saab, siis on Räpina paberivabrik oma konkurentide hulgas moodsaima tehnoloogiaga ettevõte.

Toodangumaht kahekordistub

Kui Mihkel Peedimaa asus kümme aastat tagasi ettevõtet juhtima, töötas vabrikus pisut enam kui 30 inimest. Käesoleval aastal on ettevõttes tööl juba 86 inimest ning tootmine käib vabrikus sõna otseses mõttes ööl ja päeval. “Enamikes tsehhides käib töö ööpäevaringselt ja paberitsehhis käib töö kogu aeg ja paberimasina planeeritud seiskumine on vaid jaanipäeval ja aastavahetusel,” kirjeldas ta. Praegu läheb ettevõtte toodangust 90 protsenti ekspordiks ning nõudlus Räpina paberivabriku nurgaprofiilide järele on sedavõrd suur, et ettevõte plaanib juba järgmise aasta kevadel alustada 3000 ruutmeetri suuruse uue tootmishoone rajamist, mis võimaldaks vabriku toodangu kahekordistada. Kuigi töötajate arv siis ei kahekordistu, tuleb ettevõttel siiski inimesi juurde palgata. Sealjuures ei näinud Peedimaa uute töötajate värbamisel erilist probleemi, öeldes, et korralikule töötajatele tuleb maksta ühtemoodi hästi nii Tartus, Tallinnas kui Räpinas. “Meie tööjõuks on distsiplineeritud inimesed, kes mõistavad tehnikat ja kannatavad intensiivset tööd. Kogu väljaõpe toimub kohapeal, kuna meile vajalike oskustega inimesi turul üldiselt ei leidu. Kusjuures ma ei tahaks töötajad üle osta teiste siinsete ettevõtjate käest vaid tuua inimesed Räpinasse kas linnadest või näiteks Soomest tagasi,” rääkis ettevõtte juht. Sealjuures pole see pelgalt plaaniks jäänud, kuna tänaseks on juba tööl mitmeid välismaalt naasnuid ja ka esmakordselt Eestisse kolinuid. Lisaks jõuab Mihkel Peedimaa lauale ikka ja jälle mõni töösooviga välismaalase CV.

Kuid kuidas mõjutab ettevõtte tegevust asjaolu, et asutakse suurematest keskustest kaugemal?  “Logistikakulud on kallimad ja bilanss peab väga tugev olema, et pankadest laenu saada. Muud vahet nagu polegi,” tõdes ettevõtte juht. “Teinekord on küll ajast kahju, kui mõnetunnisele kohtumisele või koolitusele minek Tallinna neelab terve päeva, kuid teisalt ei istu me Räpinas ka igapäev ummikutes.”