Räpina loomemajast kujunes kogukonna süda

Posted on

Kagu-Eesti majandusest rääkides kasutatakse peamiselt märksõnu puit ja põllumajandus, mis on selle piirkonna majanduse vaieldamatud alussambad. Kuid Räpinas juba viis aastat tegutsev Räpina loomemaja on ilmekas näide, kuidas ka loomemajandus võib väiksemates kohtades luua töökohti ning tuua piirkonda raha.

Kui 19. sajandil majandasid Räpina lossis veel Schultzide ja Richterite suguvõsad, siis ei osanud kõrgeltsündinud mõisaomanikud arvata, et nende ehitatud uhkes maakivist tallis tegutseb mõnisada aastad hiljem kogu sealse piirkonna loomemajanduse süda. Nimelt otsustas ruumikitsikuses olev SA Räpina Inkubatsioonikeskus, mille tiiva alt on ellu astunud kümneid sealseid ettevõitjad, renoveerida kunagine mõisatall inkubatsiooni- ja loomemajanduskeskuseks. aastal jaanuaris allkirjastati Räpina valla eestvedamisel Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi raames toetusleping ning juba järgmise aasta juunis avas keskus uksed. Projekti sünni juures oli Leo Kütt, kes ka praegu juhatab keskust ning kelle ettevõtmisel on Põlvamaal läbiviidud suuri ja väga suuri projekte ja ettevõtmisi. Siiski ei taha legendaarne mees oma rollist loomemaja juures eriti palju rääkida, öeldes, et loomemaja edu taga on sealsed vinged töötajad.

Loomemaja edulugu

Tänavu jaanuaris täituski siis loomemajal viis aastat ning Leo Kütt ei tee saladust, et rääkides loomemajast, võib häbenemata kasutada sõna edulugu. “Kuid kõik see on sündinud tänu Räpina valla mõistvale suhtumisele, sest sõltumata sellest, kes on vallavanem ja milline on vallavolikogu koosseis, on nad kõik aru saanud, et raha teeb raha,” rääkis ta. Nii toetas Räpina vald esimestel aastatel loomemaja ca 80 000 euroga aastas, mis kattis umbes kolmandiku loomemaja kuludest. Praegu küsib loomemaja vallalt 75 000 eurot aastas, mis katab kuludest juba 26 protsenti ning Leo Küti sõnul soovivad nad valla rahalist panust tulevikus veelgi vähendada. Ka Piiriveere Leader on rahastanud ühtekokku juba kaheksat loomemaja projekti. “Vald sai aru, et tänu toetusele saame hoida ringide ja koolituste hinnad madalad ja seetõttu on ka meie käive suur. Meil tegutseb 17 ringi, mida iga kuu külastab 300 inimest, mis arvestades Räpina valla rahvaarvu on väga suur number,” rääkis ta. Keskuse juhataja ei teinud saladust, et loomemaja külastajate hulgas on inimesi, kes eelistavad poest osta pigem odavama leiva, kui jätta mõni kursus külastamata. Sestap üritabki loomemaja hoida oma kursuste hinna võimalikult madalad.

Loometeenuste eksport

Kuid mitte ainult Räpina rahvas ei külasta loomemaja, kursustel osalejate seas on inimesi ka Tartust, Põlvast ja Võrust ning Leo Kütt ei teinud saladust, et ka siin mängib oma osa Räpina loomemaja odavamad hinnad. Samuti on loomemajanduskeskuse kursusi külastanud Venemaa ja Läti turistid ning just seda suunda peab Leo Kütt eriti perspektiivikaks, kuigi praegune poliitiline olukord on Pihkva turistide arvu vähendanud. “Meie eesmärk on inimesi koolitada kõikvõimalike erialadel  – näiteks teeme veinikoolitusi, et inimesed ei ostaks välismaalt kalli raha eest veine, vaid teeksid ise ja nüüd küsitakse meilt juba veinivalmistamise tarvikuid. Tundub, et meie koolitused hakkavad vilja kandma,” rääkis ta. Lisaks veinivalmistamise koolitusele on keskuses väga populaarsed toidukoolitused, mis on seotud just Räpina piirkonnaga – nii oli pikem koolitus Peipsimaa kalatoitudest ja Vana-Võrumaa köögist. Kuna loomemaja üks eesmärke on kohaliku pärimuskultuuri väärtustamine, siis oli loomemajas koolitus nö vana aja keraamikast, kus ise kaevati savi ja tehti põletusahi. Tegemist oli sedavõrd populaarse koolitusega, et sellele tahetakse teha ka järg. Loomemajas on üleval ka näitused, mida vahetakse iga pooleteise kuu tagant ja selleks, et saada oma näitus Räpina loomemaja saali peab olema täidetud ainult üks tingimus – autor peab olema seotud Räpina piirkonnaga. “Meil on praegu ees aastapikkune järjekord, mis näitab, et andekaid inimesi on igal pool, nad tuleb vaid üles leida ja neid julgustada,” lisas ta.

Loomemajandus keskus toimib jätkuvalt ka ettevõtjate inkubatsioonikeskusena ning loomemajast on oma teed alustanud juba kümmekond ettevõtet, mille hulgas on ka käsitööküünalde valmistamisega kuulsust kogunud Wiera Natural OÜ. Kuna nõudlus on inkubatsiooni järele aga jätkuvalt suur, siis plaanib loomemaja renoveerida Eesti-Venemaa piiriülese programmi toel veel ühe mõisakompleksi kuuluva hoone, kuhu tuleksid 10-12 alustava ettevõtte rendipinnad.