Mooste väikefirma lõi ukse lahti maailmaturule

Aastas pole just palju päevi, mil mõni Lõuna-Eesti ettevõte jõuab üleriigilise meedia esikülgedele, kuid hiljuti suutis uudiskünnise ületada Põlvamaal Moostes tegutsev savi- ja lubjasegusid valmistav Saviukumaja OÜ, mis osales Katari kuningliku perekonnaliikme puhkemaja ehitusel ning millega ettevõte avas endale ukse Araabia jõukale turule.

Möödunud aasta lõpus võttis Saviukumajaga ühendust Katari ehitusettevõtte, kes peatöövõtjana ehitas kuningliku perekonnale liikmele, Katari emiiri vennale nn meeste maja ehk Men’s Majlis’i. Tegemist on hoonega, mis on olemas igal enesest lugupidaval Katari mehel, kus siis neljapäeva õhtuti, pärast väsitavat töönädalat võõrustatakse oma sõpru. Hoone mastaapidest annab aimu ainuüksi tõsiasi, et selle maksumuseks oli planeeritud 300 miljonit eurot, kuid juba jaanuaris oli eelarve 40 miljoni euro ulatuses lõhki. “Üheks põhjuseks oli kindlasti nõudlik klient ehk emiiri vend, kes hoidis ise hoone ehitusel silma peal ning palju asju tehti juba ehituse ajal ümber,” rääkis Saviukumaja OÜ meister ja Katari projektijuht Martin Hütt.

Tõeline väljakutse

Meeste maja oli viimistlustööde osas tõeline väljakutse, kuna ülalt vaadates kosmoselaeva meenutava hoone seinad kaeti kumerate paneelidega, mille liitekohad täideti silikooniga. Kuid lubikrohvis, millega paneelid krohviti, ei tohtinud olla ühtegi mõra ega nähtavaid liitekohti ja seda ajal, kui krohvitava seina temperatuur võib seal suve keskpäeval tõusta kohati saja kraadini. Kuna esmalt palgatud Belgia firma ei saanud selle väljakutsega hakkama, leidiski peatöövõtja Eesti ettevõtte kontaktid ning Saviukumaja juht Marko Kikas sõitis ise Katari kohale, kus suutis enda väljatöötatud lahenduse tellijale maha müüa. Krohvitööde tegemiseks Kataris asutati eraldi firma OÜ Uku Masters ning tippajal oli Doha objektil tööl 54 meest, neist 26 Eestist, ülejäänud olid Saksamaa ja Poola firmadest. Ühtekokku tegi Uku Masters krohvitöid ligi 9000 ruutmeetril, millest 6200 oli fassaad ja seda krohvisid Eesti ettevõtted. Siseruumides tegi Uku Masters krohvitöid lepingu alusel 2800 ruutmeetrit ja seal töötasid Saksamaa ja Poola partnerid. “Euroopa firmade töö on kvaliteetne, kuid samas kallis, mistõttu objekti jäid lõpetama Marokost pärit krohvijad, kuid just nüüd saime kõne, et nad ei tule oma tööga päris hästi toime, mistõttu pole välistatud, et peame Katari veel paariks nädalaks tagasi minema,” ütles Marko Kikas.

Uks Araabia turule

Mais toimus Dohas ka esinduslik ehitusmess Project Qatar 2018, millest Saviukumaja võttis samuti osa ja mitte sugugi edutult. “Kui ütlesime, mis objektil Kataris töötasime, siis noogutati kohe tunnustavalt pead ja rohkem ei küsitud ning koostööpakkumisi tuli niipalju, et me pole suutnud neid isegi läbi töödelda,” näitas Martin Hütt visiitkaartide pakki. Marko Kikas lisas, et kuigi ka väikeses Kataris liiguvad rahasummad, mis on meie jaoks täiesti ulmelised, vaatavad nad Araabia turgu ühe tervikuna ega keskendu tulevikus ainult Katari turule. Samas on ka Katari turg väga perspektiivikas, kuna riigis viiakse ellu Rohelise Katari projekti, mille eesmärk on arendada jõukas naftariigis säästliku arengut, kasutades muuhulgas rohkem ka kohalike loodusvarasid – savi, lubjakivi ja liiva. “Kuninglik perekond annab siinkohal ise väga hea eeskuju, kasutades oma esindushoonete ehitusel keskkonnasõbralike materjale nagu savi- ja lubikrohvid,” ütles Martin Hütt.

Oskusteabe eksport

Kuid Araabia ettevõtted pole ainukesed, kes on koostöösooviga pöördunud Saviukumaja poole. Lisaks Euroopa ettevõtetele on võimalike tulevaste partnerite seas nii Hiina sisekujundajad, keda paelub savivärvide ja –krohvide kasutamine sisekujunduses, kui ka Inda riiklik ettevõte, kes hakkab ehitama savist 30 miljonit madalaeelarvelist maja. Indias on saviehitus väga pikkade traditsioonidega, kuid sellegipoolest pöörasid nad pilgu Põlvamaa ettevõtte poole lootuses leida uut tehnoloogilist lähenemist saviehitusele. “Liialdades võib öelda, et kui kõik need ideed teoks saaks, siis võiksime põhimõtteliselt Eesti savist ja liivast tühjaks kaevata ja Indiasse või kõrbesse eksportida,” rääkis Marko Kikas. “Kuid kõik see on ju jabur! Milleks eksportida liiva ja savi sinna, kus see on olemas! Mõistlikum on müüa oskusteavet.” Kuigi oskusteabe ekspordist on võimalike partneritega juba ka räägitud, ei soovinud Marko Kikas detailidesse laskuda, kuna tegemist on ikkagi veel väga toorete kokkulepetega. Samas lisas ta, et Kataris on saviplaatide tootmiseks olemas ideaalsed tingimused – olemas on vajaminev liiv ja savi ning odav gaas. Lisaks sellele on sealsete firmade investeerimisvõimekus märkimisväärne. “Katari näol on tegemist ikkagi riigiga, kus miljonid on peenraha,” tõdes Kikas.

Maailmatasemel savitooted Lõuna-Eestist

Saviukumaja on Eestis ainukene ettevõtte, mille savikrohvid on testitud Saksamaal DIN-standardi järgi, mis tagab seega nende toodetele maailmatasemel kvaliteedi. Ettevõte toodab lisaks veel savitoodetele ka lubjatooteid nagu geolakti ja lubikrohve ning Marko Kikas kui Martin Kütt kinnitasid, et looduslikud materjalid leiavad Eesti inimeste seas järjest enam kasutust. “Varem teadsid meie tooteid ökoehitajad, kuid nüüd leiavad meid üles ka täiesti tavalised inimesed, kes teevad näiteks oma korteris remonti, sest savivärvidega saab suurepäraselt värvida ka kipsi kui isegi puitu,” rääkis Marko Kikas. Lõuna-Eesti inimeste jaoks peaks tema sõnul olema Saviukumaja tooteid ostes veel üks müügiargument – kuna tegemist on kohaliku ettevõttega, jääb raha Lõuna-Eestisse ning seetõttu võidavad kõik kohalikud inimesed.