Lindora laat toob Eesti kagunurka kokku tuhandeid inimesi
Sadakond aastat tagasi simunapäeval sai Võrumaal Lindora küla lähedal alguse laat, mis nüüdseks on kasvanud sedavõrd suureks kauplemispeoks, et isegi korraldajad meenutavad heldimusega aegu, mil laadal müüjaid loetleti kümnetega ning pigem meenutas laat kohaliku rahva kokkutulekut.
Kümmekond aastat tagasi oli Lindora laat oma eheduses täiesti fenomenaalne Eestis. Igal aastal simunapäeval ehk 28. oktoobril tulid ostjad ja müüjad Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohta Lindoral ja laat võis alata. Mingit eelregistreerimist ja muud laadakorraldusega kaasnevad bürokraatiat polnud. Laadal pakuti lõkkel tehtud suppi, müüdi kõikvõimalike talutoodete hulgas ka pooleldi althõlma koduõlut ja hansat ning kohtuti tuttavatega ning tunti ennast muidu mõnusalt.
Päris ilma korralduseta siiski ei saanud ning selle eest kandis toona hoolt Vastseliina mehi koondav Vastseliina meesteklubi ehk Teisipäevaklubi ning nii siis kui ka praegu laada korralduse juures olev Ivar Traagel ei teinud saladust, et nad meestega unistavad aeg-ajalt ajast, kui laat ei toonud kohale veel tuhandeid inimesi.
Paraku jutud Lindora laada rustikaalsest ehedusest muudkui levisid ning nüüd seisavad korraldajad silmitsi sadade müüjate ning tuhandetega külastajatega ning Ivar Traagel ei tee saladus, et korraldajate jaoks on sellise populaarsuse näol tegemist paraja väljakutsega.
Kilomeetrite pikkune autorivi
Erand polnud ka eelmine laupäev, mil laadakülastajate autode rivi oli veninud suisa paari kilomeetri pikkuseks ning kuna laadale eelregistreerimist ei toimu ja kohad jagatakse elava järjekorra alusel, siis olid esimesed kauplejad parema koha saamise lootuses kohal suisa mitu päeva varem.
Ivar Traageli sõnul pärineb kohaootamise rekord mullusest aastast, mil reedel algava laada jaoks võttis üks mees oma koha sisse juba esmaspäeval. “Kõik kauplejad saaksid oma koha ka siis, kui tuleksid kohale eelmisel päeval,” oli ta hämmeldanud.
Kuid mitte ainult müüjate suur huvi ei tekita korraldajatele peavalu, vaid ka külastajate sedavõrd suur tulv. “Eelkõige linnast tulevad laadakülastajad ei pruugi aru saada, et meil pole siin suuri parkimisplatse ja auto tulebki parkida paar kilomeetrit kaugemale. Maaelu on selline, et pead kõndima, et pääseda laadale,” tõi Ivar Traagel välja laada populaarsusega kaasneva varjupoole.
Kuid mis teeb siis laada sedavõrd populaarseks? Kindlasti seal pakutav laadakraam, sest eheda talukauba kontsentratsioon on Lindora laadal jätkuvalt kõrge ning nii mõnedki kohalikud talunikud tulevad oma toodanguga välja vaid Lindora laadale.
Seda kõike hindavad ka laadakülastajad, mistõttu Lindora laat on üks väheseid, kui mitte ainukene laat Eestis, mis ei kuluta enda reklaamimisele sentigi.
Laada kasvul piirid peal
Kuigi müüjate huvi laadal kauplemise vastu on suur, tõdes Traagel, et laat füüsiliselt kasvada ei saa, kuna ümberringi on eramaad. Korraldajad on mõelnud ka tööstuskabaga kauplemisega lõpetamise peale, kuid paraku sponsoreerib sealt saadav kohatasu ülejäänud madalad müügikohatasud. “Meil maksab iga kaupleja keskmiselt 10-12 eurot ja selle summaga tuleme pelgalt ots-otsaga kokku,” lisas ta.
Praegu korraldab laata Vastseliina Piiskopilinnuse SA, mille juhatuse liige on Ivar Traagel ja kuna sihtasutuse korraldada on ka Vastseliina Maarahvalaat, siis ei teinud ta saladust, et sihtasutus näeks hea meelega, et mõni MTÜ võtaks laada korraldusliku poole enda peale.
Teisalt teavad müüjad tema sõnul nüüd juba ka korraldajate ootusi ning laat on korraldusliku poole pealt paika loksunud. Kuigi Ivar Traagel nentis, et suur Lindora laada suur populaarsus on vähendanud selle algset ehedust, näitab iga aasta kasvav külastajate tulv, et tegemist on jätkuvalt mõnusa ja eheda maalaadaga.