Kobras meelitab Lõuna-Eestis metsa sadu orienteerumishuvilisi

Posted on

Põlva võiks tõenäoliselt uhkusega kanda Eesti spordipealinna tiitlit, kuna vähem kui kümnetuhande elanikuga omavalitsuses tegutsevad nii nimekad jalgpalliklubi FC Lootos kui käsipalliklubi Põlva Serviti. Lisaks nendele on Põlva üks sportlikest maamärkidest ka orienteerumisklubi Põlva Kobras, mis on 30 tegevusaasta jooksul metsa jooksma viinud tuhandeid inimesi.

Tõenäoliselt ei osanud agronoomiaharidusega Põlva mees Nikolai Järveoja 30 aastat tagasi koos mõttekaaslastega orienteerumisklubi Põlva Kobras luues arvata, et just nende klubist saab vähemalt Lõuna-Eestis üks orienteerumise propageerimise lipulaevadest. Kuid nii just on läinud ning OK Põlva Kobras on lisaks tuhandetele inimeste sõna otseses mõttes metsaviimisile korraldanud Lõuna-Eesti mainekaid rahvusvahelisi suurvõistlusi ning levitanud orienteerumispisikut tuhandete inimeste seas.

“Kui me veidi vähem kui 30 aastat tagasi orienteerumisklubi lõime, siis olime OK Ilves järel teine klubi Eesti. Sealjuures on paljud neist, kes toona olid klubi loomise juures, siiani tegevad ja isegi need, kes on Põlvast lahkunud, löövad klubi tegemistest jõudumööda kaasa,” rääkis orienteerumisklubi hing Nikolai Järveoja.

67-aastase Nikolai ehk kõikide orienteerujate jaoks lihtsalt Kolla jaoks muutus orienteerumine põhitööks 1980ndarest alates, mil ta alustas tööd Põlva Spordikoolis orienteerumistreenerina ning praeguseks on tema käe alt läbi käinud sadu lapsi. Mitmed neist on saavutanud orienteerumises maailmatasemel tulemusi, nagu ka näiteks Nikolai Järveoja enda poeg Mihkel, kes saavutas 2006. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel orienteerumisjooksus koos Markus Puuseppa ja Timo Sillaga kulla.

Põlva on sama suur kui Tallinn

Käesoleval aastal on orienteerumishooaeg saanud punkti ja hooajale tagasivaadetes jääb Nikolai Järveojal üle vaid rahuldust tunda. On ju Põlva teisipäevakud kuulsad üle Lõuna-Eesti ning Põlvamaale tullakse orienteeruma Tartust, Võrust ja Otepäält.  “Keskmiselt võtab meie teisipäevakust osa 280 inimest, samas kui Tartus on vastav number 207 ning selle näitajaga oleme Tallinna järel teisel,” tõi Nikolai Järveoja välja mõned numbrid.

Põlvamaa orienteerumispäevakute populaarsuse saladus peitub nii Lõuna-Eesti liigendatud ja eripalgelises maastikus kui ka päevakute hea korraldus. “Inimesed tulevad orienteeruma üldjuhul otse töölt ja ei jõua kodust läbi minna, seetõttu pakumegi neile kohapeal toitlustust. Tõsi, lastehoidu nagu Tallinnas, meil veel pole, kuid me mõtleme selles suunas,” rääkis  Järveoja.

Laps rinnale ja metsa

Haruldased pole ka orienteerujad, kes võtavad orienteerumisel kaasa väikelapse ning jooksevad laps kas seljas või rinnal distantsi läbi. Nikolai Järveoja sõnul muudabki orienteerumise tavajooksmise juures paeluvaks asjaolu, et lisaks lihastele pakub see väljakutset ka ajule.

“Kui lihtsalt kergeliiklusteel joosta või kõndida, siis see võib kujuneda üsnagi rutiinseks, kuid orienteerumisel tekib hasart ja kasvõi soov sõbrast parem olla ning see annabki orienteerumisele oma võlu,” rääkis ta.

Orienteerumine ei sea ka mingeid erilisi nõudeid füüsilisele vormile ning ainukene eeldus on, et kaardi tuleks veidi osata lugeda. Kuid isegi nende jaoks, kes tahaksid orienteeruma tulla, kuid kellel kaardilugemisoskust napib, on orienteerumisklubil lahendus pakkuda.  Nimelt OK Kobras kevadeti algajatele orienteerumise õpituba, mis tänavu  osutus sedavõrd populaarseks, et mitmetele huvilistele tuli isegi ära öelda. Kuid Nikolai Järveoja sõnul ei maksa neil, kes koolitusest ilma jäid, käega lüüa.

“Need, kes tahaksid orienteeruma tulla, kuid kellel pole mingeid algteadmisi. Tulge lihtsalt mõnele päevakule kohale ja võib-olla isegi mõni korraldaja jookseb teiega raja läbi. Kuid kõige kindlam on siiski otsida kaardi tundev sõber või sõbranna, kellega koos esimene kord metsa minna,” rääkis ta.

Orienteerumine kui osa inimeseks kasvamiseks

Põlva on väga sportlik omavalitsus, kuna vähem kui kümnetuhande elanikuga omavalitsuses tegutsevad mitmed vägagi nimekad spordiklubid, nagu näiteks jalgpalliklubi FC Lootos kui käsipalliklubi Põlva Serviti. Teisalt on jäänud Põlvamaal ka lapsi vähemaks, mistõttu klubide konkurents laste pärast on suur.

Nikolai Järveoja, kes jätkuvalt tegutseb ka noorte juhendamisega tõdes aga, et huvi orienteerumise vastu on noortel aga jätkuvalt olemas.

“Mõni laps pole võib-olla nii välejalgne, et lüüa tugevalt kaasa kergejõustikus ja mõnele lihtsalt ei sobi võistkondlikud alad. Neile ongi orienteerimine suurepärane võimalus ja mis peamine: noor läheb ju üksi metsa, kus ta peab ise otsuseid vastu võtma, ise vastutama oma otsuste eest ja see on väga oluline osa inimeseks kasvamise juures,” tõdes ta.