Ainulaadne Eestis: Antsla jahtkond tõmbas käima noorte jahiringi
Antsla külje all Kollino külas asuvas Antsla jahikeskuses tegutseb Eestis ainulaadne koolinoorte loodus- ja jahindusring, kus kümned kohalikud koolilapsed saavad igal aastal algteadmisi loodusest ja jahindusest.
Jahindusringi üks eestvedajatest Risto Tõniste rääkis, et idee tutvustada kohalikele koolilastele jahitarkusi, sündis paar aastat tagasi. MTÜ-l Antsla Jahikeskus oli Antsla külje all valmimas jahimeeste raha eest ostetud ja kordatehtud jahimaja ning samal aja jõudis jahimeeste kõrvu uudis, et vallas on noortele võimalik avada uusi ringe. “Istusime maha ja mõtlesime, et mida oleks meil lastele pakkuda ning siis sündiski mõte kaasata noori oma tegemistesse ja näidata, et jaht pole lihtsalt looma küttimine, vaid sellele eelneb ja järgneb väga palju,” rääkis Risto Tõniste. Praeguseks on jahiring tegutsenud juba kaks hooaega ning kaasatud on eelkõige Antsla, Kuldre ja Osula koolide lapsed, kellest pidevalt käib ringis 15-16. Tõniste lisas samas, et jahiringis käivad edasi ka mõned noored, kes mullu lõpetasid põhikooli ja läksid mujale gümnaasiumisse.
Ringi tippsündmus – jaht
Teemad, millest jahiringis räägitakse, on laiad ning Risto Tõniste hinnangul annabki nende ring pigem loodusharidust kui pelgalt algteadmisi jahist. “Me teeme koostööd ka koolidega, kus loodusõpetuse tundides räägime lastele, kuidas metsas turvaliselt liikuda, tutvustame neile loomajälgi ja räägime paljust muust huvitavast,” rääkis ta. Jahimehe sõnul alustavad nad jahiringis aga algusest, rääkides lastele, miks jahimehed üldse olemas on, sest paljudel on arusaam, et jahimees on pelgalt üks loomatapja. “Tegelikult on jaht aga midagi hoopis enamat, jahiga kaasneb omajagu ettekirjutusi ja traditsioone ning väheoluline pole ka jahieetika teema. Ja üldse, kui jahimees läheb metsa, siis on looma kättesaamine pigem lotovõit,” ütles Tõniste, kelle sõnul tegeletakse jahiringis ka müütide murdmisega, kuna näiteks visalt on levinud teadmine, et ilves ründab puu otsast ning taolisi väärarusaami jahimehed siis kummutavad. Jahiringi lastega käiakse aga metsas loomade jälgi ajamas, samuti on koos lastega ehitatud loomadele söödasõimesid ning ringis on käinud esinemas ka tolliametnikud, kes on tutvustanud, millised ohustatud liikide trofeesid on üritatud Eestisse tuua. Laste jaoks on aga vaieldamatud tipphetked jahtidel kaasalöömine ning kevadine hooaja lõpulaager, kus lastele õpetakse ellujäämisnippe ning kuidas looduses liikudes jätta endast maha võimalikult väike jalajälg. Jahiringi ei saa vedada üksi, lisaks mitmele põhieestvedajale on jahtides kaasatud peaaegu kogu jahtkond, sest jahis antakse iga jahimehe hoole alla üks-kaks last. Tõniste sõnul on laste jaoks jahil kõige raskem pikka aega tasa olla, see-eest pikalt mööda metsa kõndimine meeldib lastele väga.
Liha ei tule külmletist
Jahiringi läbiviijate sõnul on tagasiside laste vanematelt olnud positiivne, kuna vanemad pole teinud saladust, et iga tegevus, mis hoiab lapsi nutiseadmetest eemal, on kiiduväärt. Rahul on ka lapsed ise ja jahimeeste sõnul on oluline, et vähemalt jahindusringis käivad lapsed teavad, et liha ei tule külmletist ja miks tuleb aeg-ajalt loomi küttida ning mis kõige peamine – looduses nad hätta ei jää. Antsla Jahikeskus omakorda on võtnud aga südameasjaks vanade jahitraditsioonide säilitamise, sest Risto Tõniste sõnul koosneb jaht nüanssidest, millest paljud on praeguseks kahjuks unustusehõlma vajunud. “Nii näiteks avaldatakse kütitud loomale austust sellega, et pannakse tema peale murtud kuuseoks, kuid kuidas seda täpselt panna, seda enam ei mäletata, kuid meie üritame oma jahtkonnas neid vanu traditsioone hoida,” rääkis Tõniste.
Antsla jahimeeste tegemised on leidnud tunnustust ka laiemalt ning möödunud aastal tunnustati MTÜ-d Antsla Jahikeskus Võrumaa aasta ühenduse tiitliga.